Seiklused Taanimaal

Lahkumine

2007-02-05T12:46:00.000+01:00

Esiteks, vabandust et taas tapitahti ei ole.

Kaks paeva veel. Voi poolteist oigupoolest. Uldse ei ole veel lahkumise tunnet. Usun et see tabab mind jalle lennujaamas, voi hoopis lennukil istudes. Ja nome on see, et kui ma Tallinnast tullen olin ponevuses uue seikluse suhtes, siis nuud olen pigem masenduses vana elu juurde naasmise suhtes. Aga noh, akki on mingeid kirkamaid hetki ka siiski ootamas. Ja oma sopru mis ma siin leidnud, onneks ei kaota. Erica lubas mulle kindlasti Tallinnase kulla tulla ja pani hingele et ma tuleks Soome tema janeseid vaatama.

Oeh. Peaks end toolilt lahti rebima ja linna minema. Pangakonto vajab kinni panemist, kommuunikeskusesse peab minema, ulikooli international officesse, raamatukokku viimased raamatud ara viia ja siis Ira juurest kohvrid ara tuua. Tal ema kulas ja poeg, nii et eriti kauem seal olla ei taha.

Viimasel ajal uldse vaga kiire olnud. Rune kutsus mind tema maakodusse kulla. Olin seal mitu paeva. Kuulsin ule pika aja modemi ksssshhhh-piiks-piiks-raginraginragin haalt. Tuli lapsepolv meelde :-P
Ta ema loadis enamiku paevast oma uusi emaile lapakasse, siis kustutas neist 90% ara, sest see oli puhas spamm. Kasutegur missugune. Aga nad on toredad. Ta kasuisa on jahimees, too kusis minult pidevalt - oh, kas teil see loom elab?.. aga see loom? aga see loom?.. ja demonstreeris oma jahinugade kogu. Ja ta maalib loomi - kusjuures vaga andekas. Ta ema kais mul kogu aeg sabas ja kusis ega ma midagi suua taha, midagi juua taha, ega mul kulm ei ole. Mina naeratasin taas viisakusest nii palju, et parast jalle posekrambid sain. Aga uldiselt oli tore. Ja sain taas uue osaga Taanist tuttavaks.

Aga nuud pean kull jooksma. Kell juba uks ja umbes paari tunni parast ei olekski enam motet liikuma hakata. Voibolla homme veel kirjutan midagi. Ja mul on paar halva kvaliteediga mobiilipilti mida voiksin ules panna. Aga noh, eks nais kuis aega, tuju ja viitsimist.

2007-01-19T14:31:00.000+01:00

Lennupilet ostetud. 7 veebruar. Kella üheks peaksin juba Tallinnas olema.
Aga nüüd lippan edasi. Täna peaks mu viimane külaline Eestist saabuma.

Jäätis on ainus tõsiseltvõetav asi...

2007-01-14T04:04:00.000+01:00

Kell on neli.. jõudsin just mõni aeg tagasi koju.. Istusime Ericaga Irish Rover pubis ja jõime õllet, lobisesime ja kuulasime mingit kummalist live bändi kes parjasti esines. Ma ei tea mitmes variant REM Losing my religion´ist (mitte et ma kurdaks selle üle, kuid absoluutselt kõigil baaribändidel on oma veider versioon sellest laulust) ja Elvis kõigele muule lisaks. Elvise immiteerimise suhtes oli laulja küll osav. Tal oli just täpselt selline kurguhääl. Iiri aktsendist aga oli asi küll kaugel.
Üldiselt oli aga tore õhtu. Nüüd ma tagasi kodus oma kahe suure sõbraga - Ben and Jerry Phish Food jäätisega (chocolate icecream with marshmallows, caramel and dark chocolate fish - hirmkallis kuid tõeliselt hea)ja Sex and the City viimaste vaatamata osadega. Rune on oma onupoja juures. Tuli neljapäeval Miamist tagasi. Tõi mulle üliarmsa hõbedase kirju sisalikuga kaelakee. Pidi käsitöö olema. Kui see numbrikombinatsioon mille ma ehte tagaküljelt väikeselt leidsin oli selle päris hind, siis ta igatahes hull oli et selle mulle ostis. Loodan et ei olnud. Muidu mu südametunnistus ei lubaks sellist asja vastu võtta. Oeh.. Ma enam tõesti ei tea kuidas kõigesse suhtuma peaksin..
Aga see selleks.. hetkel midagi tarka nagunii enam välja ei mõtle. Pigem mu paranoiadel veelgi parem kasvupind. Seega parem jään tasa, lõpetan oma jäätise, vaatan ühe osa veel ja siis magama..

....

Every whisper
Of every waking hour I'm
Choosing my confessions
Trying to keep an eye on you
Like a hurt lost and blinded fool, fool
Oh no, I've said too much
I set it up
Consider this
Consider this
The hint of the century
Consider this
The slip that brought me
To my knees failed
What if all these fantasies
Come flailing around
Now I've said too much
I thought that I heard you laughing
I thought that I heard you sing
I think I thought I saw you try

But that was just a dream
That was just a dream

//R.E.M. - Losing my Religion

Uni, valuvaigistid ja shokolaad..

2007-01-09T22:05:00.000+01:00

Oeh.. milline veider päev taas.. Hommikul ärkasin kell kuus. Toimetasin niisama toas umbes 12ni, siis otsustasin pikema jalutuskäigu teha. Õues oli niiske, külm tuuline. Kui tagasi jõudsin, algas metsik kõhuvalu. Ira´t kodus ei olnud, tema ajas oma lahutuspabereid. Hommikul ütles et ta tuleb viieks tagasi, siis tuleb talle üks ta grusiin meestuttav külla. Kell oli alles kaks, nii et tegin tassi sooja teed, võtsin valuvaigisti ja mõtlesin uinaku teha. Kell viis äratas mind metsik uksekellahelin. Ma mõtlesin et - ah, küll Ira ukse lahti teeb ja vajusin uuesti unne. Järgmine hetk teadvust oli seotud uksele kloppimisega. Korter oli ikka pime, kedagi kusagil ei liikunud. Läksin küsisin - kes on?. Tuli välja et see mees saabus, küsis et kus Ira on. Helistasin Irale, küsisin kus ta on - oli veel ülikoolis. Teatas mulle et - ma umbes 15 minuti pärast saabun, lase ta sisse ole hea, ma helistan talle mobiilile. Siis tuli välja et mees oli mobiili koju unustanud. Ma üritasin talle selgeks teha et Ira tuleb varsti ja et ta ootaks teda elutoas. Too tahtis kohe arvuti taha minna. Ma tegin talle teed ja ütlesin et istugu vaikselt sohval ja oodaku enne Ira ära. Umbes 20 minuti pärast saabus Ira. Ta kilkas rõõmsalt et - oh, midagi toredat juhtus koolis, keegi oli oma võla talle tasunud. Tuli välja et võla tasumine seisnes vastava suitsetamisaine kinkimises. Ta hakkaski kohe suitsetama - nii minu kui mehe ees. Too tundis end ilmselgelt ebamugavalt ning kui ma tahtsin lahkuda, kutsus Ira mind veini jooma ja shokolaadi sööma nendega. See mees oli ikka paras molkus. Või noh - ta tõi odavat shokolaadi, odavat veini ja kuigi tal väidetavalt professorikraad, ei osanud ta korralikult vene keelt rääkida, väga halvasti inglise keelt ja üldse tundus selline paras luuser. Üritas Irale üht arvutimängu installida, kuid ka sellega ei saanud hakkama. Lõpuks mul hakkas temast kahju ja ma installisin selle ise. Jube raske on vene keeles üritada seletada mida arvutis tegema peab. Mul vastav sõnavara täielikult puudub. Ira oli temaga ammu netis kohtunud ja olid korra varem kinos ja loomaaias käinud. Ta tahtis sellest mehest lahti saada, kuid tahtis et mees ise sellest aru saaks, mitte et otse ütlema peaks. Täna aga mees sai sellest küll väga hästi ära. Niipea kui talle see kohale jõudis, tõusis püsti ja läks. Võttis veinipudeli ka kaasa. Kui ta oli läinud, jäi Ira minuga elutuppa niisama jutustama ja oma päevasündmustest rääkima. Siis hakkas ta sõbranna talle helistama - skypes, mobiilil, skypes, mobiilil. Ira ei tahtnud temaga rääkida, kuid lõpuks mõlemas umbes kuus vastamata kõne oli ja stabiilselt üks või teine helises. Lõpuks ta pani mõlemad kinni ja läks magama. Mina nüüd ka saan natuke oma kõrvu ja mõistust puhata. Oeh. Homme lähen tagasi Rune juurde. Mulle hetkel aitab sellest kõigest.

Brr...

2007-01-08T06:54:00.000+01:00

Kirjutasin enamiku ööst oma esseed. Eesmärk on neljapäevaks valmis saada. Kell kuus ärkas Ira juba ja nüüd kogu aeg käib midagi rääkimas. Tekitas mulle just südamerabanduse sellega, et lõi mu ukse prõmmuga lahti ja kilkas mingi vene laulja nime mis parajasti tema toas mängis ja küsis et kas mulle tuleb see laul tuttav ette. Kell seitse hommikul unesegase ja ülekirjutanuna on raske üldse millegist aru saada. Oskasin vaid äh, mh, oh, öelda ja pead raputada. Aga mingis mõttes on see olukord siiski väga koomiline.
Samas unega on üldse keeruline.. eile hommikul peale paari tundi magamist ajas Rune mind sõnumitega üles.. Temal on päev kui minul öö/varavarahommik. Ärkasin sõnumi peale, uinusin, tuli uus sõnum, enam und ei tulnud.. pobisedes ja torisedes alustasin uut päeva.. naljakas kuidas mõni asi võib korraga rõõmustada ja vihale ajada.. Ja kuigi ma võiksin Rune juures vaikuses istuda üksi, muutus seal üksi olemine liiga vaikseks ja igavaks.. kusagil ei ole hea.. muig..

Kobin paariks tunniks magama ja siis suurem pesupesu, söögiost, väike toakoristus ja uuesti essee... wheee.. aga ainult neljapäevani veel kannatada.. siis viimased siinolemisnädalad vabalt võtta.. Kohutavalt kiirelt on see pool aastakest ikka möödunud. Täiesti mõistmatu.. August, september, oktoober, november, detsember, jaanuar.. kuhu? millal? kuidas???

Ahjah.. ja mu majapidajanna mees hankis omale noore naise.. või väidetavalt vähemalt.. oli pannud mingi noore tibina pildi oma online messengeri ja kõrvale kirja et - armas ingel - vms.. loodan et kõik mehed nii hullud ei ole kui see eksemplar..

Run On...

2007-01-03T01:25:00.000+01:00

Esiteks - Head Uut Aastat ! :-)

Teiseks vabandan nende ees, kes mulle jõulukaardi saatsid. Ma ei saatnud kellelegi jõulukaarte. Finantsolukord hetkel seda ei võimalda. Kuid ometi oli äärmiselt tore saada kaarte :-) Mul terve teadetetahvel mu toas nüüd ilusaid talvepilte täis. Ja üldse, käsitsi kirjutatud eesti keelt nähes tuleb heldimustunne peale. Mingis mõttes mul küll suur koduigatsus. Eriti nüüd, kus ma Anniga siin enam eesti keelt rääkida ei saa. Kummaline, kui kiirelt sellest puudust võib tundma hakata. Kui Ann septembris saabus siia, ning ma kuu aega eesti keelt pikemalt kui viis minutit nädalas ei olnud rääkinud, ei suutnud ma temagagi eriti eesti keelt rääkida - tahtsin pidevalt inglise keeles rääkida. Samas nüüd mul vist taani keelega see. Suudan uudiseid telekast kuulata, ja veidraid taani naljasaateid (üksõhtu nägin midagi mis pmst taani versioon Kitsast Kingast tundus, samas see polnud absoluutselt naljakas) ning võin ilma hääleta subtiitritega filme vaadata ja üsna vabalt aru saada. Üksõhtu ma vaatasin mingit karjumistega õudukat, ning ma keerasin hääle maha et see naabreid ei segaks - mõnda aega vaadates oma üllatuseks avastasin et ilusti saab aru. Ma arvan et mul saab üsna harjumatu olema näha taas eestikeelseid saateid, või poes näha eestikeelseid silte.

Aga vähemalt olen viimasel ajal taas tegus olnud. Ma ei ole ammu nii palju lugenud kui viimase kuuga. Üritan lõpuks Zelazny Deus Irae uuesti lõpuni saada, kuid see on lihtsalt nii raske raamat. Kui ma loen seda, on mul kogu aeg tunne et vähemalt pool sellest raamatust läheb minust lihtsalt mööda. Seal on nii palju ladina keelseid sentense, lõike saksa luuletajatelt, viiteid erinevatele filosoofidele, väejuhtidele, sündmustele. Tunnen end nii kohutavalt lollina seda lugedes, kuid ometi see raamat mulle väga meeldib. Olen ka kaks oma Ravenlofti raamatut läbi saanud - vähemalt see on mõnus ajupuhkamiskirjandus. Ja siis loen raamatuid oma viimaseks esseeks. Istungi omaette Rune juures ja loen. Rune sõitis Ameerikasse ühe oma sõbra pulma ja jättis võtmed mulle et saaksin rahus olla. Ira juures ei saa üle 15 minuti korraga omaette olla - alati on mingi uus tragöödia toimumas mida vaja ette kanda. Kui ma veel maininud ei ole, siis viimasel ajal probleemid ta mehega on asendunud probleemidega ühe ta "sõbrannaga". Üks venelanna kes tuli taani et abielluda taanlasega kellega ta internetis tutvus. Kuid loomulikult ei meeldi talle see mees ja ta otsib selle mehega elades paralleelselt teisi mehi internetis ja siis sõimab oma meest kui too millegiga rahul ei ole. Vaene ullike arvas vist et vene naine on hea, armas ja vaikne koduhoidja. Samuti peavad nad Iraga tunniajaseid Skype kõnesi, mille kestel mõlemad lihtsalt röögivad ilma üksteist tegelikult kuulmata, kuulamata. See naine on jube. Ta on umbes nelikümmend midagi ülekaaluline, mittemidagiütleva välimusega, kriiskava hääle, ropu suuvärgiga üsna juhm ja äärmiselt ülbe tunduv venelanna. Mul on natuke piinlik kellegi vastu nii julm olla, kuid siiani, peale pikki vestluseid tema teemal Iraga, ja nende telefonikõnede sundpealtkuulamist nende valjuse tõttu, ei ole ma veel ühtegi kiiduväärt omadust temas suutnud leida. Üks hetk ta isegi väitis et oleks nõus oma tütre hülgama, kui ainult normaalse mehe leiaks. Iralt sai ta muidugi selle peale kohutava sõimuvalingu osaliseks, sest nagu Ira väidab, tema jaoks nr 1 elus ta poeg, nr 2 ta kass, nr 3 ta sõbrad ja siis tulevad, kui tulevad, mehed. Ira on mis on, kuid vähemalt ta tundub väga hooliv ja aus inimene. Vähemalt selle põhjal mida ma temast tean. Ta väidetavalt pidi selle naisega ka suhtlema ainult seetõttu, et tal on igatsus draama järgi, ning see naine pidi draamat rohkem kui küllaga pakkuma. Samuti pidi tal temast natuke kahju olema, sest too on pärit vaesest perekonnast, elanud mitu halba abielu üle ja nüüd lõpuks elab maal kus talle üldse ei meeldi, inimesega, kes talle üldse ei meeldi. Selles suhtes võin minagi tollele naisele kaasa tunda, kuid ometi, miks siis üldse tulla, või kuidas saab olla nii naiivne, et arvata et prints valgel hobusel tuleb ja päästab ja muudab elu ideaalseks, ning ise selle nimel ei pea lillegi liigutama. Too naine ei anna oma mehele võimalustki mitte, ainult karjub ja sõimab ja alandab. Aga noh, ma tean ainult mis kuulnud ja mis mulle räägitud. Viimane naljakas asi mida nendest kuulsin Iralt, oli et naine oli lõpuks ometi oma mehes leidnud ühe hea omaduse - nimelt oraalseks. Ira naeris, et too oli arvanud et see on midagi väga väga erilist millest ainult tema nüüd teab. Oli Iralegi seda suure saladuskatte all rääkinud - nimetanud seda eriliseks seks-massaazhiks. Kui Ira oli täpsemalt küsinud, et mida see siis endast kujutab, oli tulnud välja et oraalseksist räägiti. Muig. Ira tundis talle ka selles suhtes kaasa, väitis et see on lihtsalt nõukogudeaegne mentaliteet. Mina seda ette ei kujuta. Ei taha ka pikemalt mõelda sellest.

Aga mis muud? Uusaasta vastuvõtt siin on täielik sõda. Saluut algas niipea kui hämarduma hakkas, ning kestis kuni hommikutundideni. Inimesed kilkasid ja karjusid õues. Samas linn oli hommikul ilus ja puhas - vastupidiselt Tallinnale esimesel jaanuaril. Mina linnapeale öösel ei läinud - möll tundus liiga suur.

Jõulud :-)

2006-12-25T15:53:00.000+01:00

Jõulud olid väga toredad. Runel on tõeliselt lahe perekond. Kõik lobisesid minuga ja pärisid üht ja teist ja tegid lolle nalju. Need olid ühed parimad jõulud mida üldse mäletan - midagi hoopis teistsugust kui see, millega Tallinnas harjunud. Maja täis igasugu sugulasi kes kõik kallistavad üksteist ja jõululaule ümisevad ja köögist toidupalu varastamas käivad enne kui kõik veel lauale asetatud. Siis mitu tundi kõik ümber laua istusid ja lobisesid ja sõid ja laulsid jõululaule ja üritasid mind erinevate asjadega haneks tõmmata. Taanlastel on mingi kummaline komme tõsise näoga ulmelisi lugusi rääkida ja siis itsitada kui uskuma jääd, või üritada sind iga hinna eest veenda kui ei usu. Runel ka kolm vanemat venda kelledest kaks arvutimänge mängivad ja fantaasiat/ulmet loevad ja kes väga rõõmsad olid, et minule ka sellised asjad meeldivad. Siis kingitusi jagati - põhiline asi mida üksteise kingiti olidki raamatud. Mina sain neli Ravenlofti raamatut - täiesti super. Ma kunagi poole sõnaga mainisin Runele et mulle Ravenlofti maailm meeldib ja et oleks tore Kopenhagenist mõne raamatu lisaks saada neile mis mul on. Rune vend aga ühes Kopenhageni paremini varustatud ulme/fantaasia/koomiksi raamatupoes töötab ja ta mulle neli neist hankis. Väitis, et rohkem Kopenhagenist neid leida ei ole võimalik, ning üks neist ammu läbi müüdud, kuid ta tuttavalt sai. Nüüd ma olen -
I, Strahd
I, Strahd - The War Against Azalin
Vampire of the Mists
ja
Anita Blake, vampire hunter seeriast Death of a DarkLord
raamatute väga õnnelik omanik.
Ja tundus, et ma meeldisin Rune perekonnale. Pärast koju minnes Rune ütles et kui ta õues suitsu käis tegemas, siis kõik kes temaga samal ajal sinna sattusid, olid väitnud et väga armas tüdruk olen ja ta ise väitis et tal igati hea meel et minu kaasa võttis - et ma olen " ilus inimene". ehh...
Minule tundus üsna uskumatu kui sõbralikult kõik minusse suhtusid ja kuidas kõik inglise keelt purssisid, isegi ta vanaonud jms tegelased ja kordamööda tõlkisid nalju, et mina neist ilma ei jääks ja kiitsid mind kui ma mõne lausega taani keeles ise hakkama sain või laulu kaasa laulda üritasin. Tõeliselt tore mälestus sellest õhtust.

Nüüd tagasi kodus. Rune sõitis kusagile kaugemale taani sugulasi külastama ja tõi mind hommikul autoga koju. Linn oli täiesti inimtühi kell 11 päeval. Vist üht inimest ainult nägin teed ületamas. Siin aga mind uus "elamus" ees ootas. Iral oli poeg külas ja kui ma tuppa astusin, kallistas Ira mind ja ütles et ma vaimselt valmistuksin karjumisest, sest tal tuleb sõbranna külla. Ta sõbranna on venelanna kes Taanlasega abiellus, kuid kes üldse oma eluga siin rahul ei ole. Selline paks ja üsna näotu ja üsna rumal, kuid tahab poolt maailma. Ira aeg-ajalt teda sõimab telefonis et too mõistlik oleks ja oma mehele liiga ei teeks, kuid too seda nõuannet kuulda ei võta.
Täna nad istusid kahekesi köögis ja karjusid kuni mina ta pojaga ja tolle teie naise mehega elutoas istusin ja teed jõin. Mina rääkisin ta pojaga, too mees aga lihtsalt istus tuimalt ja passis seina umbes kaks tundi. Siis üritas ära minna, kuid Ira lohistas ta tuppa tagasi. Siis veel umbes pool tundi istus ja seina passis ja siis Ira nad mõlemad välja viskas.
Igatahes naljakas.

Aga nüüd ma põletan natuke küünlaid, vaatlen oma kuuseoksi, söön oma viimased piparkoogid ära, loen raamatuid ja naudin lihtsalt jõuluaega.

Ja lõpuna ka veel rõõmsameelne jõulujutt Neil Gaiman´ilt eelneva hala vastukaaluks - Angels and Visitations raamatust :)

Nicholas Was...

older then sin, and his beard could grow no whiter. He wanted to die.

The dwarfish natives of the Arctic caverns did not speak his language, but conversed in their own, twittering tongue, conducted incromprehensible rituals, when they were not actually working in the factories.

Once every year they forced him, sobbing and protesting, into Endless Night. During the journey he would stand near every child in the world, leave one of the dwarves` invisible gifts by its bedside. The children slept, frozen into time.

He envied Prometheus and Loki, Sisyphus and Judas. His punishment was harsher.

Ho.

Ho.

Ho.

Jõululõunad ja lahedad taanlased..

2006-12-22T17:45:00.000+01:00

Eile võttis Rune mind endaga kaasa ühe ta sõbra juurde järjekordsele jõululõunale. See oli hämmastavalt lahe üritus :-)
Ma üsna harva tunnen end sellises seltskonnas mugavalt kust ainult üht inimest tean.. või üldse suuremas seltskonnas.. seal aga 13 inimest oli ja nad kõik väga omamoodi ja väga toredad.. Ma suhtlesin isegi tüdrukutega sealt seltskonnast.. mõlemad täiesti tibid, kuid - täiesti uus mõiste minu maailmas - lahedad tibid..
Üks sellest seltskonnast töötas kokana, nii et toit oli imehea. Ma usun et ma hakkan Eestisse jõudes mandlitega magusast ja natuke kummalise maitsega riisipudrust puudust tundma ja sellest veidrast pasteedist mida suurte lõikudena süüakse ja mis ülihea maitseb, kuigi üsna kole välja näeb. Ja sibulad.. kummalised helepruunid magusad pehmed sibulad.. ma ei tea kuidas neid tehakse, kuid maitsevad väga head.. peaks välja uurima.. igatahes sõime end väga täis, jõime jõulusnappsi, niisama rääkisime, siis läksime bowlingut mängima.. Mina ei olnudki kõige halvem :-P Võitja sai diplomi, kuhu oli kirjutatud - Paltinum bowling diploma. You where the best! ja kuhu kõik hiljem oma allkirjad andsid juurde. See tüüp kes selle kirjutas, oli ametilt pianist ja ta inglise keel ei olnud just mitte kõige parem. Kuid mõnikord kirjavead mõnel asjal võivad isegi armsad olla - nagu sel puhul :-) . Ja see poiss ise väga naljakas. Ta jõi end üsna silmini täis, siis hakkas piraate immiteerima. Kui bussi sisenesime ja bussijuht me lärmakat seltskonda nägi, siis nina krimpsutamise asemel pakkus meile hoopis piparkooki. Bussijuht pakub piparkooki napsistele reisijatele - asi mida Eestis vist iialgi ei juhtuks. Hiljem kui maha läksime, saime veel piparkooki. Üks teine tüüp oli nagu hüperaktiivne kutsikas. Tal oli seljakott õllepurke täis, nii et käis kõigi juures tekstiga - hey, you want a beer? I have lots of beer! you want a beer? I know you want a beer! come on, have a beer! come on, have a beer! I know you want a beer! please, have a beer? pretty please have a beer?.. sel meetodil suutis peaaegu kõigile purgi õlut kätte sokutada. Aga jah. Nad olid väga lahedad. Kui pärast kolme aeg öösel hakkasime igaüks oma kodu poole minema, kõik kallistasid mind ja väitsid et olen parim.. muig.. Mina, kes ma tavaliselt kallistamise suhtes üsna allergiline, täiesti rõõmsalt kallistasin kõiki vastu. Loodan et näen mõndasi neist veel enne kui ära lähen.
Ära minemisest rääkides - Ann läks eile ära. Õhtu enne lahendasime ta Shotimaalt saadetud alkoholi ja komme ja niisama lobisesime. Mina, Ann, Rune ja Erica. Väga tore oli. Anni suurt kassi kallistades ja tuba vaadates ja mõeldes mis kõik seal toimunud on viimase paari kuuga, läks meel üsna kurvaks. Kui Anniga uksel hüvasti jätsime, siis peaaegu et pisar tuli silma. Nüüd kuu + paar päeva ilma temata olema peab. Aga noh, veebruaris näeb jälle. Eile Ann läks lennukile. Saatis lennujaamast veel sõnumeid mulle - et hullumaja pidi seal olema. Selles mõttes vist hea, et mina jõulude aeg kuhugi ei liigu. Mingis mõttes see aga üsna hirmutav. Jõulud siin veeta. Ja uusaasta. Eks näis kuidas kõik laabub.
Täna nägin ka Rune venda. Väga lihtne ja sõbralik inimene. Vähemalt esimesel tutvumisel. Käisime kolmekesi linnas jõuluoste tegemas ja kohvi joomas.
Nüüd aga taas lippama pean. Paari tunni pärast tee tagasi linna viib.

Ja muide, esimene eksam siin Taanis ka nüüd tehtud. Andsin oma essee üleeile ära. Peale mitut ööd kirjutamist ja muretsemist oli ikka väga hea tunne essee ära anda. Olin üsna esimeste seas kes seda tegid. Osad olid hoopis loobunud.

Tere peavalu...

2006-12-14T21:01:00.000+01:00

Gaah.. ma olen oma majapidajannast üsna tüdinud. On tore, kui inimesed minuga suhtlevad, kuid see, et ta iga 10 minuti tagant mõne uue kriisi tõttu mu tuppa jookseb, hakkab vaikselt ära tüütama. Samuti tema kisa, matid, svoolotsid, üleüldine suhtlemisviis. Hetkelgi pea tuikab ja mõistus on kokku jooksnud. Ootan et Rune helistaks, lähen tema poole magama. Hea et keegi omi ruume omab ja ei ole kitsi neid jagama. Muidu hommikul kell kuus Ira jälle kolistab mööda korterit ringi. Seal saan vähemalt seitsmeni rahulikult magada ja siis raamatukokku edasi minna. Kodus lihtsalt midagi tehtud ei saa. Tundub et Rune saab mu situatsioonist aru, ta ka Ira kisa kuulnud kui ma arvutis temaga rääkinud. Isegi kass kolinud minu tuppa elama. Ira väitis et kass on nii pahane ja rahutu kui mind kodus ei ole. Võibolla tõesti Ira närvilisus kassi ka nakatab või midagi. Hetkel Sitri aga väga rahulikult mul süles kerra tõmbununa magab nina sabas. Ann imestas, et kuidas ma alati nii kummaliste inimeste otsa satun. Tõesti ei tea, lihtsalt juhtub. Mul ei ole tavamõistes normaalsete inimeste tundmisega kunagi eriti õnne olnud. Aga see selleks. Vähemalt natukenegi edu olnud mu esseedega ja kõige hullem masendus hetkel ei kimbuta.

Rääkides masendusest - laupäeval on Anni äraminekupidu. See tuletab mulle meelde et ka minul ei ole enam kuigi kaua siin olla jäänud. Kõigest kuuke veel, mis aga väga kiirelt mööduv ajaühik. Mulle siin täiesti meeldima hakanud, isegi kahju on tagasi Tallinna minna, linna kus kunagi midagi heas mõttes põnevat ei juhtu. Aga hetkel ma veel selle peale mõelda ei taha. Parem tunnen rõõmu sellest, mis veel järgi jäänud ja tegelen kojuminekuga kui selleks aeg on käes.

Samas väga lõbusaid asju ka viimasel ajal juhtunud. Näiteks sain sellelt sõbrannalt Tallinnast kes Vana Tallinna tõi ka paki komme. See tavaline kilekotis jõulutuutu. Pakkusin ka Runele Kalevi komme. Ta vaatas pakki ja imestas sõna jõulutuutu üle. Ma üritasin teda õpetada seda hääldama, kuid see lõppes sellega, et ma lihtsalt naerust pisarates ja kõõksudes hingata üritasin.
Jouluuutu, jouulutuuut, jouuuluuut, jouluuut, jouuuuulututuuu... Kuna tal on lubatud minu taani keele häälduse üle naerda, ta väga pahane ei olnudki et ma tema üle sel viisil naersin..

Ja eile käisime Anni ja Ericaga Roskildes. Vaatasime Viikingite laevu ja kohalikku toomkirikut. Samuti hästi armas linnake. Ostsin ka paar hästi odavat jõuluehet ja paar kuuseoksa oma tuppa. Nüüd vähemalt natukenegi jõulutunnet.

Oeh.. miks päevad liiguvad nii kiirelt?

Tõin täna raamatukogust uut muusikat.. Eels´e ja Bob Geldof´it ja Rahmanovit. Hea kompositsioon.. kuigi Eelsid depressiivsuseastmelt küll Geldofiga üsna võrreldavad.

Sink with me beneath the waves
Drowning not waving
Stay a little
Dream a while
On loving and being loved

Brilliant shafts of chemical light
Pierce the gloom
Turn on the night
Talk to me a while
On loving and being loved
Whatja have to do to got a drink here
Whatja have to do to get a drink

Trip down to the great unconscious
Lose yourself feel slightly nauseous
Past nowhere, nothing
And the void between them
It´s red and gold and orange too
This underwater´s much to blue
Silent silver jellyfish sail past you

The cushion´s soft, the fire´s warm
The candle burns
This feels like home
I fall into your arms
Almost happy

It´s not exactly Ovaltine
But welcome to the new routine
Whatja have to do to get a drink here

// Bob Geldof - The New Routine

2006-12-11T12:30:00.000+01:00

Taas üks nädalavahetus möödas. Mis toimetasin siis?.. Laupäeval oli meil jõululõuna kooliga. See oli väga läbu üritus. Ei imesta, et eelnevalt Rune muigas paljutähendavalt, kui teatasin et jõululõunale lähen. Saime jõulunapsi, õllet, siis sõbranna Tallinnast veel ka Vana Tallinnat taas tõi. Lõpptulemusena olin taas kapsas. Isegi ei hakanud koju üritama minna, vaid jäin tuttava juurde, kes kohe kooli kõrval elab. Tal tundus üsna lõbus olema mind vaadates. Aga noh, purjus inimesi ongi enamasti üsna lõbus vaadata, kui ise piisavalt kaine oled. Aga üldiselt oli siiski tore üritus. Saime tuttavaks ka ühe poisiga Ohiost, kes oli isegi täiesti huvitav tegelane. Vana Tallinnat maitstes teatas Annile et Ann peab seda kindlasti talle saatma kui on koju jõudnud. Et see maitseb nii veidralt ja kõlab nii salapäraselt - saadaval ainult kusagil pärapõrgus nimega Tallinn. Vähemalt ta ei hakanud nägugi tegema, et teab kus see on, vaid ütles kohe ausalt ära et ei oma halli aimugi.

Pühapäeval viis Rune mind autoga Helsingøri vaatama Kronbrogi, ehk Hamleti lossi. Minu meelest äärmiselt armas loss. Ei olnud selline kulda ja karda ja maitsetuid kaunistusi täis nagu enamik prantusmaa losse kuhu sattunud olen, vaid selline mõnus, lihtne, kuid ometi ilus. Asukoht ka tal looduse ja ilu poolest äärmiselt ideaalne mu meelest. Rune tegi ka mõned pildid, kuid neid ta mulle veel saatnud ei ole. Eks postitan kunagi hiljem.
Siin aga Wikipedia artikkel Kronborgist.
Kronborgi lossi all asuvais keerdkäikudes aga istub ka Taani "Suur Tõll". Legendaarne Taani kangelane Holger Danske, kes peaks ellu ärkama kui Taani hädaohus on. Need tillukesed kitsad käigud aga tõeliselt sünged olid. Midagi sellist, kuhu mõnes halvas unenäos eksida võiks. Pisikesed õlilambid ja noolekesed seintel juhatasid inimesi punktist a puntki b, kuid kui neid ei oleks olnud, oleks vist küll lihtsalt ahastus tulnud peale, kui päris ise end sealt läbi navigeerima oleks pidanud. Wikipedia artikkel Holger Danske´st on Siin.
Pärast käisime ka kohalikul jõululaadal ja niisama linna uurimas. Äärmiselt vahva päev.

Nüüd aga tagasi esseedemaailma. Ühe jaoks mul liiga vähe, teise jaoks liiga palju materjali. Juuste kitkumise tunne on mõlemaga seoses. Aga noh, kui ei lähe, tuleb sundida. Muig.
Aga täna on Pink Floyd abiks. Kuigi enamasti ma ei suuda seda kuulata - lihtsalt liiga rusuv.

You say the hill's too steep to climb, 
Climb it! 
You say you'd like to see me try, 
Climb it! 
You pick the place and I'll choose the time 
And I'll climb 
The hill in my own way 
just wait a while, for the right day 
And as I rise above the treeline and the clouds 
I look down hear the sound of the things you said today 
Fearlessly the idiot faced the crowd, smiling 
Emotionless the magistrate turns 'round, frowning 
and who's the fool who wears the crown 
Go down in your own way 
And everyday is the right day 
And as you rise above the fearlines in the frown 
You look down 
Hear the sound of the faces in the crowd

// Pink Floyd - Fearless

Solar Lottery

2006-12-06T01:05:00.000+01:00

Enamiku päevast on taas vihma sadanud. Ärkasin juba kell üheksa, sest Ira tahtis et ma läheks enne kooli temaga mingist poest läbi, kus teksapükse müüdi odavamalt. Nii lohistaski ta unise minu poodi et saaksin oma arvamust avaldada kas ta ühtedes, teistes või kolmandates teksades paks välja näeb. Peale seda lohistas mind prillipoodi, kus samuti pidin arvustama erinevaid raame ja värve. Peale seda läksin raamatukokku, siis teise raamatukokku. Sain paar uut raamatut oma esseede jaoks. Mitte et ma täna neid veel lugeda oleks jõudnud. Leidsin ühe laheda raamatupoe kust leidsin Roger Zelazny ja Philip K Dick´i Deus Irae. Zelazny mulle üldiselt väga meeldib ja ka see raamat tundub väga hea - niipalju kui seda lugeda olen jõudnud. Oeh. Päevi on vaja pikemaks.

Kolmapäeva plaanisime Anniga veeta turiste mängides, kuid eks näis kuidas selle plaaniga läheb kui ikka peaks veel vihma kallama. Samaks peaks selle millaski siiski ära tegema, sest me polegi veel kohalikesse muuseumitesse eriti jõudnud ja kolmapäeviti on enamik neist tasuta. Nii et käime ringi ja uudistame, loodetavasti. Paar päeva tagasi nägin üsna armsat pilti raekoja platsil. Rida jaapanlasi tegid üksteisest pilti purskkaevu kõrval. Seisid ilusti järjekorras - üks tegi tegi teisest pilti, siis andis kaamera järgmisele kes tegi järgmisest pilti ja nii edasi. Ann naeris et organiseeritud turism. Turiste on üldse siin kogu aeg kohutavalt palju. Käivad bandedes fotokate ja videokaameratega ringi.

Peaks magama minema. Homme pikk päev ja üldse imelikult kiire ja sotsiaalne aeg ees. Lubasin õhtul Runele et vaatame animet natuke edasi. Neljapäeval pean hommikul kooli minema, siis raamatukogus veel ühe raamatu lõpetama, sest seda ei saa välja võtta ja õhtul on mul ülikooli poolt korraldatud jõululõuna. Siin on mingi imelik jõululõunate komme - st. lihtsalt ettekääne süüa ja juua nii tihti kui võimalik. Taanlased sama hullud kui eestlased. Kui on võimalus käpp maha juua, seda ka tehakse.

Nii et magama nüüd. Loen pool tundi voodis ja siis loodan et uni lõpuks tuleb. Kass on avastanud et olen ka ööloom nagu tema ja nüüd enam ei jäta mu hinge rahule. Müttab mu toas ringi isegi kui lõpuks vaikust ja rahu tahan.

Üks hetk päevast jäi puudu
võib-olla esimene hommikutund
üks hetk mille pärast tundub,
et magamisest nägin vaid und, nägin vaid und

imelik, et päevatöö võib kesta terve öö
imelik, et pole und, kui loidab koidutund
imelik, et magada kui tahadki ei saa
unetu nii üksi on, ei saa aidata

kaksteist kurja hoovikõutsi siiski liig, mis liig
kui seitse halba viiuldajat prooviks võtta SI-d
kui kuidagi saaks öö ja päeva jaotada
ei saa und ja armastust ära kaotada

lõpuks valgus tunnelis, ideed on paberil
summutavad hääled peas nüüd helid klaveril
lõpeb öö on valmis töö ja püha tõdemus:
töötamine öösiti on veider vabadus

// Dagö - Üks hetk päevast jäi puudu

-minu tänase päeva laul...

Nohiklikkus

2006-12-02T15:45:00.000+01:00

Whee.. eile õhtul saabusin Anni juurde.. jõime peeti ja mängisime arvutimänge.. täna olen ikka veel Anni juures.. joome peeti ja mängime arvutimänge..

Lõpetuseks aga see link :-) http://www.crainium.net/jdjArchives/2006/06/internet_help_d.html

Naljad helpdeskist :-P

Fretless

2006-11-30T22:05:00.000+01:00

Mul on mõnikord tunne, et ma olen mingi omadega sassis inimeste magnet. Täna kui koju tulin, siis Ira oli endast üsna väljas. Oli oma mehega rääkinud ja too oli teatanud, et tema arust on nende abielu läbi, ja et ta tahab omale hoopis naist kellega last saada. No edu talle sellega. Mina aga istusin üle tunni köögis ja kuulasin kuidas mees seda ja toda ja kolmandat ja neljandat asja valesti tegi ja kuidas üldse kogu meessugu peaks tugeval leegil kõige sügavamas põrguaugus põlema.. Eks näis kuidas tal tuju homme on. Täna tegelikult ta isegi üllatavalt rahulikult võttis asju tema kohta. Võibolla suurem emotsioonitulv alles homme kohale jõuab.

Samuti olen Nickiga tülis taas. Või noh, mitte tülis, vaid pigem ta mossitab mu peale taas. Ma pidin üleeile talle külla minema, sest tal peapõrutusega igav kodus olla, kuid mul läks raamatukogus arvatust kauem, ning kui helistasin ja küsisin et ega ta parem järgmine päev kokku saada ei tahaks, hakkas ta mossitama. Teatas mulle et kogu mu elu pöörleb ainult ümber raamatute, ja et see ei ole normaalne. Samuti teatas mulle et raamat, mis pole Andy McNabb´i kirjutatud, ei vääri lugemist, ning ta sellest põhimõttest uljalt kinni pidanud. Minul olid loomulikult sellest arusaamast enda arusaamad, ning need eriti tema omadega kokku ei sobinud. Selle tulemusena leppisime kokku, et tõenäoliselt on targem mõnda aega üldse mitte näha. Eks näis mis sellest saab. Hetkel ei suuda millegi peale mõelda. Tahaks end vaid voodisse lohistada, natuke aega mingit mõttetut seriaali läpakast vaadata ja siis uinuda.

Ostsin täna omale paar isevärvitavat jõulukuulikest poest. Võib-olla nokitsen natuke nende kallal hoopis. Värvimine enamasti aitab halva tuju ja imelike emotsioonidega võitlemisel.

Kiviuuringud

2006-11-27T04:44:00.000+01:00

Oeh.. jälle pühapäeva öö. Või pigem esmaspäeva hommik juba. Väga veider päev täna. Tulin koju, mõtlesin et hakkan kooliasju lugema, kuid üks asi teise järel nikastas mind sellelt teemalt. Algul niisama vestlused sõpradega nädalavahetusest, siis Ira käis minuga mitu korda ühe või teise asja pärast rääkimas, siis palus mul oma mp3 mängijale uut muusikat panna (ta ise ei suuda seda ära õppida mingil põhjusel), siis Nick saatis mulle sõnumi teatega et ta on peapõrutusega haiglas ja ei suuda uinuda. Tuli välja, et ta oli jalkatreeningul kuidagi hoobi pähe saanud ning see nii tõsiseks osutunud, et haiglasse viidi kiirelt. Ta saatis mulle umbes tund aega sõnumeid haiglast - tundus, et tal polnud midagi paremat teha. Lõpuks jäi vist siiski magama. Mul siiski õigus vist, kui olen väitnud et sport on kurjast. Muig...

Öö lõpetuseks veetsin tükk aega üht oma tuttavat rahustades teemal miks ta tüdruk ei taha teda enam näha. Oli teine öelnud talle messengeris et "Sa ei peaks enam minust hoolima" ning siis MSN´ist end välja loginud ja ei vastanud telefonile ka mitte. Tema loomulikult tundis mingit kohutavat süütunnet, et nagunii midagi väga valesti tegi. See üsna kummaline kui absurdsetel ja valedel põhjustel võib inimestel tõeliselt rusuv süütunne tekkida. Lõpuks sain tema ka magama ja nüüd mõtlen mida edasi teha. Otsustasin, et sama hästi võin ka juba blogi kirjutada ja siis lihtsalt magama minna, sest lugemistuju küll kadunud ja varsti peab tõusma ka jälle. Homme PEAN end hommikul vara üles saama, et raamatukokku minna. Pean oma Loki raamatu läbi saama enne kui selle oma lugemisriiulilt tagastama pean. Üldse nii palju teha, kuid kogu aeg aeg nagu mingisse musta auku kaoks. Iga väikenegi tegevus võtab kohutavalt kaua aega. Päev võiks vähemalt kaks korda nii pikk olla, siis äkki isegi jõuaks midagi tehtud.

Mida nädalavahetusel tegin taas? Neljapäeval käisin õhtul söömas - kui Rune kuulis millise rahaga me Anniga ära elama peame, on ta omale kinnisideeks võtnud mind korralikult toita kui kokku saame. Muig. Mis mul iseenesest ikka selle vastu olla saaks. Kodus ma nagunii harva viitsin midagi korralikku süüa teha. Ann naeris, et ta peaks end ka kaasa smuugeldama.

Reedese õhtu veetsin Rune´iga animet vaadates ja hiljem Guildwarsi mängides. Temaga lahe ka ses mõttes, et saan oma väga vigast taani keelt harjutada. Tema räägib minuga inglise keeles, mina üritan taani keeles vastata. Talle teeb minu hääldus palju nalja. Ta üritas mind õpetada oma perekonnanime hääldama - see kostub umbes nagu hökkh ja peaks kulli tähendama. Kuid isegi peale pikka harjutamist ma ikka ei saanud päris seda hääldust kätte, millega ta rahul oleks olnud. Samas minu perekonnanimega oli ta vähemalt sama palju hädas. See, et mõni välismaalane suudaks õ tähe välja öelda, on lausa imepärane juhus.

Laupäevase õhtu olin Anni juures, jõime veini, niisama lobisesime ja mängisime Dungeon Quest lauamängu mille Rune´lt laenasin. Selle point oli oma tegelasega saada ta kodutornist aardekambrisse ja tagasi. Täitsa tore oli. Mina surin kogu aeg bottomless pitt´ides ja Ann suri kogu aeg kollidega kakeldes. Elusana aardekambrisse pääsesime küll, kuid tagasi me kordagi ei jõudnud. Rune on tubli. Ta saatis mulle laupäeva öösel oma üliõpilasomavalitssusõbra - blahblah asja (ma ei saanudki päris täpselt aru kes see oli, ega pidanud sellest aru saamist väga tähtsaks) peolt sms´i - mis teete?. Anni õhutusel ja veidi purjus olemise julgusest saatsin vastuseks - mängime poolpaljalt padjasõda, mis muud ikka. Selle asemel et midagi tüüpilist ja nõmedat öelda, nagu meessoost olendid tavaliselt sellistele vastustele reageerima kipuvad, lihtsalt saatis smiley ja muige. Nick näiteks suudab üsna igast asjast peenisenalja teha, see küll sõbralikult ja hea tahtega tehtud alati, kuid minu jaoks äärmiselt häiriv ometi. Kogu aeg on tal selline - mina olen isasem - tõestamisrefleks. Rune aga siiani hämmastavalt hästi käitunud - mitte et ma teda eriti kaua just teaks, kuid Nick suutis end minu silmis palju vähema ajaga maha teha selles suhtes. Aga noh, tundub et ta üldse üks neist ärritavalt tublidest inimestest, kes on mingites üliõpilasomavalitsustes, organiseerimisgruppides, teevad miljon kooliasja ja käivad tagatipuks tööl ka veel. Nädala sees ta iga päev enne seitset tõuseb ja südaööks juba messengeris head ööd öelnud. Tahaks ise ka nii tubli ja korralik olla. Aga olgu, aitab minu sõprade tagarääkimisest. See ei ole üldse asjassepuutuv hetkel.

Nüüd aga tagasi kodus. Naljakas on olla omaette oma toas kui mitu päeva järjest üsna stabiilselt irl inimestega suhelnud. Peaaegu et häiriv vaikus.

Lõpetan parem nüüd. Lisan veel vaid paar pilti. Erica viitsis peale pikki aeganõudvaid ponnistusi meie Ruuniekskursiooni pildid arvutisse tõmmata ja mulle saata.

Esimene ruunikivi.

Veel üks ruunikivi.

Ja näe, veel üks ruunikivi. Kolm neid seal põllul oli.

Siin kaljul asetsev suur laevakujuline kivikalm/mälestusmärk. Mingi tähtsa inimese jaoks tehtud - kuid kelle täpselt, seda ei teata.

Ikka sama suur kivilaev. Mina ka pildile jäänud. See habemega mees meie Nordic Mythology õpetaja. Tõeline elav viiking. Juba tema naer on selline, mis klassi rappuma paneb. Äärmiselt tore inimene - selline, kes absoluutselt iga asja kohta suudab mõne naljaka jutu rääkida ja absoluutselt iga teema suudab kõigi jaoks huvitavana esitada.

Ja ikka sama kivilaev. Siin saab kõige paremini aru kui suur see tegelikult on.

Siin väikesed laeva kujuliselt kividega kaunistatud kalmud.

Samast kohast millest eelminegi pilt.

Öö..

2006-11-22T03:24:00.000+01:00

Masendav.. Enne kui tähelegi panin, olin jõudnud kolm tundi järjest Guildwarsi mängida. Aga noh, eile ma lugesin terve õhtu ja öö ja täna lugesin terve päeva, nii et midagi väga koledat sellest siiski ei ole. Loen oma müüdiraamatut Nordic Mythology loengu esseeks. Põhjamaade jumalad olid ikka väga "intelligentsed" tegelased. Pole ime siis, et taanlased nii kiiksuga on. Näiteks Thor´i jaoks kõikide asjade lahendus oli lihtsalt nad haamriga surnuks taguda. Vihastas ka täiesti jaburate asjade peale - näiteks ükskord ta äratas mingi kitse uuesti ellu, kuid keegi inimene oli jõudnud kitse jalaluu murda, ning seepeale maa mürises ja lubas kõik ära tappa. Lõpuks anti talle maha rahunemiseks kaks orja. Samuti seksisid nad kõigega millega vähegi said - loomadega, hiiglastega, üksteisega, vendade/õdedega. Seeläbi ka sünnitasid igasugu monstrumeid.

Ohjah. Homme peaksin raamatukokku minema ja siis kooli. Õhtul aga müüdid läbi lugema, sest neljapäeval vaja see raamat Ericale tagasi anda. Laenasin temalt, sest ise ei raatsinud osta. Elu on põnevpõnevpõnev...

Vähemalt nädalavahetus oli taas üsna lõbus. Reedel kohtusin kohvikus üsna randomiga ühe taanlasega kelle nimi on Rune. Minust natuke vanem poiss kes õpib Roskildes majandust. Hämmastavalt harv juhus kui mõne kohalikuga tuttavaks saab - enamasti nad kõnnivad võõramaalastest kui mingist nakkusallikast ringiga mööda. Tundus et ma lihtsalt jäin talle silma, ning tuli välja et meil tegelikult ka mitmeid ühiseid huvisi. Täiesti vahva taanlane tundus - mis veelgi üllatavam variant. Aga noh, küll temalgi mingi äärmiselt hulluksajav kiiks varsti ilmneb. Igatahes ta lubas mulle mõni päev näidata linnas parimaid fantasy raamatute poode ja kohvikuid. Eks näis. Laupäeval aga oli meil Anniga taas Põdra Pubi õhtu. Võtsime Erica ja ta poisi kaasa ja jõime häppi hour´il õllet ja vaatasime kohalikke lontruseid. Baaris näiteks üks blond tips istus ühe "kutiga". Too meessoost olend vaeseke nii üritas tibile meeldida, mis siis et üsna täis oli ja tõenäoliselt ka lauajala IQ´ga (seda ilmnes tema - vaata mind, ma nii Mees - käitumisest). Tibi aga lihtsalt tegi suitsu ja vaatas kõike muud kui meest. Samuti mingi teine tüüp lihtsalt istus meie lauda kui Ann ja Erica poiss vetsu läksid ja hakkas minuga rääkima. Küsis minult, et ega ma meest omale ei otsi ning teatas et tema otsib naisi. Ma vastasin seepeale et ei, aitähh. Ta üritas aga ikka rääkima jääda, kuid siis teatasime et lahkume selleks õhtuks ja soovisime talle edu naistega.

Oeh.. aga nüüd magama.. olen juba liiga hilja peale omadega jäänud.. homme peab vara tõusma..

Lisan lõppu Håkan Hellström`i laulu. Viimasel ajal mul mingi eriline rootsi/taani lauljate maania peale tulnud. Ja see laulja ka üsna meeldivaid mälestusi esile toob. Keskkoolis kuulasime teda üpris tihti. Samuti tal nii nunnult puberteetlikud laulud.

Kan du älska mig som luffaren älskar landsvägen?
Kan du älska mig som rumlaren älskar nattlivet?
Kan du älska mig som de unga älskar revolutionen?
Kan du älska mig som den ängslige älskar gryningen?
Kan du älska mig som studenten älskar att drömma?
Kan du älska mig som måsarna älskar takåsarna?

Jag vill att du älskar mig men jag vill att du lämnar mig med!
Jag vill att du älskar mig, men jag vill att du lämnar mig med
Jag vill att du älskar mig, men jag vill att du lämnar mig

Ja skulle du älska mig, som ett slagskepp som älskar lasten?
Kan du älska mig som raketen älskar explosionen?
Kan du älska mig som Huckleberry älskar floden?
Kan du älska mig som trottoaren älskar förloraren?
Och kunde du älska mig om jag föll i tusen bitar?
Och kan du älska mig så tjackpundarn älskar sin barndom?
Kan du älska mig som Teo Jensen älskar gitarren
Som en gammal vän?
Ja, som en gammal vän.

Som jorden älskar månen?
Som sjömannen älskar havet?
Som tågen älskar rälsen?
Och som fångar älskar flykten?
Som barnen älskar julen?
Som korten älskar turen?
Och som Romeo älskar Julia?
Och som jag älskar dig?

// Håkan Hellström - Precis som Romeo

... Kas armastad mind nagu maa armastab kuud
nagu meremees armastab merd
nagu rongid armastavad rööpaid
nagu vangid armastavad vabanemist
nagu lapsed armastavad Jõule
nagu kaardid armastavad õnne
nagu Romeo armastab Juliat
nagu mina armastan sind...

aww.. kas pole? :) - tervet asja ei viitsinud tõlkida siia. Kui on huvi, pöördu minu poole isiklikult.

2006-11-18T17:10:00.000+01:00

Anni majaperenaise kass Robbie. Äärmiselt armas ja sõbralik ja vahva kiisu.

Üks peopilt.

Mingi teine peopilt.

Mu majaperenaise väike kuri kass Sitri.

Põdra pubi kus pidevalt käime.

Mõnikord on isegi üsna naljakas..

2006-11-14T14:59:00.000+01:00

See nädalavahetus oli küll väga vahva. Veider, kuid vahva. Alustasime reedel. Nick kutsus mind glögi jooma, kuid kui kohale jõudsin, avastasin et olen ainus tüdruk 5 poisi seas, kes just kõik palka saanud ja tahtsid kõike muud kui glögi juua. Nojah, egas midagi. Mulle tehti üks ring teise järgi välja. Lõpuks olin omadega juba nii kapsas et tantsisin mingi tibiga diskot mingis klubi moodi asjanduses. Nendel oli kõigil väga lõbus. Nick teatas mulle et ei olnudki minus seda külge veel näinud. Ega mina ka seda külge endas eriti tihti ei näe, ega tahagi näha. Muig. Vahepeal aga üks ta sõpradest küsis minu telefoninumbrit, ning andis enda oma. Mina tol hetkel midagi sellest eriti ei mõelnud. Mingi hetk öösel ma tundsin et kui veel joon, siis mul kojuminek läheb liiga keeruliseks, seega ütlesin headööd ja läksin koju. Nick muretses mu veidi taaruva kõnnaku pärast, ning tuli minuga kaasa. Jäi minu sohvale magama, mina tõmbasin end oma voodisse kerra. Umbes tunni aja pärast tuli telefonikõne - kuule, ma olen taksos sinu poole teel. Viitsid alla mulle vastu tulla?. Peale hetkelist mõtlemist jõudis mulle kohale et see on too pubi tüüp. Äratasin Nicki üles ja ütlesin talle et tegelgu oma sõbraga kes kangesti siia kipub. Tegelikult aga ei olnudki vaja tegeleda. Ta astus minu tuppa, kukkus põrandale ja vajus sügavasse alkounne. Ainult aeg-ajalt lasi pika peeru ja norskas. See oli tema elus olemise tunnus. Hommikul haises mu tuba nagu mingi odav Kopli baar ja kõigil oli peavalu. Ira ainult itsitas ja küsis et kuidas mul seekord kaks meest endale haarata õnnestus.

Laupäeva õhtu kujunes Eesti-Türgi joomapeoks minu pool. Ann ja ta kaks sõbrannat Eestist võtsid ühe meie türklasest koolikaaslase ja ta sõbrad minu poole kaasa. Nemad võtsid omakorda kanget türgi alkot kaasa. Lõpptulemusena oli mul elutoas üheksa üsna purjus inimest kes laulsid, lällasid, kiljusid. Ira ei olnudki pahane. Pakkusime talle Vana Tallinnat, mille ta rõõmsalt vastu võttis, ning teatas et see tuletab talle ta noorust meelde. Pühapäeval olin ma üsna surnud omadega. Nick, kes tavaliselt iga paari päeva tagant mulle sõnumi saadab, ei vastanud mulle kuni tänaseni. Nüüd saatis lõpuks sõnumi et - Ive been drunk 4 days in a row, have not really been in a condition to talk. Imelik, et ta üldse töölegi sai niimoodi.

Nüüd aga panen end väljaminekuks riide, käin raamatukogus, siis üritan selle maja pesu pesemise süsteemist aru saada. Siin on mingi eraldi pesutuba kuhu tuleb end registreerida ja mingi spetsiaalse võtme saab ja tont teab mida veel.

Elu nagu Puhhil..

2006-11-10T05:16:00.000+01:00

Hämmastav.. Jälle on sotsiaalset suhtlemist rohkem kui aega või viitsimist. Nüüd kui elan linnale ligemal, tulevad sõbrad külla tihemini, omamoodi isegi ööbimispunktiks muutunud - kui pubitiirult tulekul kojumineku isu ei ole, kandideeritakse minu sohvakohale.
Täna ütesin Anni pubiideest ära, sest lihtsalt ei olnud jaksu minna enam. Lihtsalt istusin kodus ja lugesin ja vaatasin Stargate´i. Homme nagunii külalised jälle ja võibolla ka ülehomme. Samas mul on kogu aeg tunne et kui ma kellegile ära ütlen kuhugi minemise suhtes, siis ma kuidagi aega kaotan. Omamoodi naljakas - tunda süümekaid vähese läbustamise pärast.

Hetkel igatsen oma Pride and Prejudice dvd järgi mis ikka veel Ruthi käes. See tuletab meelde ka selle, et pean Ruthile helistama ja ta külla kutsuma enne kui ta tagasi läheb. Oleks viisakas minust.

Bahh.. peaks magama minema.. kell juba lihtsalt liiga palju.. uni.. auuuuuu!!??!!..

Ja vahel päeva kõigist jamadest väsind,
Ma istun laua taga, kätel on pea.
Ja vaiksel valgusel mu tuppa nagu päeva sügis,
On valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea

Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea...

Kui suurde sinisesse ruumi varun kõik mis küsind
Siis hinges rahu, tean, et midagi ei tea
Ei head ei kurja kahe hingetõmbe vahel
Sinna maailm lahedasti mahub.

/Metro Luminal - Hingel hakkab hea

ps. Eesti muusikat õhtustel Kopenhageni tänavatel kuulata on ülimõnus.

Temperamentsed inimesed

2006-11-07T21:45:00.000+01:00

Jeerum. Selle venelannaga kisa on igapäevaelu kindel osa. Kui keegi teda välja vihastab, mida üsna tihti juhtub, kajavad ebatsensuursed väljendid üle kogu korteri. Täna ta hakkas oma doktoritööd kirjutama ja on viimased pool tundi veetnud arvuti peale karjudes. Mul juba peavalu sellest. Aga ikkagi, siin ometi parem kui vanamehe juures. Ira teeb mulle pidevalt pannkooke, vestleb elust ja raamatutest, pakub käekotte (reedel kui välja läksin oma musta mantli ja pruuni käekotiga, röögatas ta mu peale et - hull oled või?! pruun kott ja must mantel?!! näe, vaata mu kotikogu, vali omale mõni must kott välja) ja üldse hästi hoolitsev ja sõbralik. Lihtsalt selle karjumisega tuleb kuidagi harjuda.

Muud ei olegi midagi. Pühapäeval käisin sõpradega pubis, eilse ja tänase kodus olnud ja lihtsalt raamatuid lugenud. Natuke midagi isegi edeneb.

Mu unenäod ka väga imelikeks muutunud. Nägin täna öösel midagi Quantum Leap´i taolist unes. Uppusin mingil laevareisil ja siis hakkasin teiste inimeste kehades ärkama. Ei olnud õudukas iseenesest, kuid meeldiv unenägu ka mitte. Tahan toredaid unenägusi.. nuuks..

Tere tali

2006-11-02T19:12:00.000+01:00

Jube kui külm siin on. Enamiku eilsest päevast veetsin lihtsalt lõdisedes. Tark nagu ma olen, ma muidugi ei võtnud eriti palju sooje asju kaasa - isegi kindad jäid koju. Täna toppisin saabastesse sukkadele sokid otsa, oma nahkmantli alla kaks kampsunit ja kõige tipuks mässisin näo silmini salli. Nii ei olnudki kõige hullem olla, kuid soe ikkagi ei olnud. Iseenesest ei olegi väga külm kui temperatuuri vaadata, kuid see tuul on lihtsalt jube - selline, mis võtab absoluutselt kõigest läbi, teeb silmad märjaks, põsed valutama ja tekitab minus tahtmist mõlemasse taskusse telliskivi panna. Isegi toas on kogu aeg külm, sest maja veel ei köeta. Ainus, mida teha tahan, on oma soojas tekis istuda ja teed juua. Ira soovitas mulle üht second-hand poodi läheduses kus pidi palju korralikke sooje karvaseid veste ja kampsuneid olema imeodava hinnaga. Võibolla homme isegi lähen vaatama. Ei viitsi rohkem külmetada.

Täna käisin ka lõpuks kohalikus kommuunikeskuses end registreerimas. Imelik, et kommuunikeskused asuvad alati täiesti pärapõrgus. Dragori oma asus keset põldu, see aga läbi pargi ja x käänakut tehes. Isegi ühte bussi ligidusse ei lähe. Nüüd vähemalt ametlikult elan siin. Ja positiivse asjana avastasin enda jaoks ka veel kohutavalt armsa pargi kus edaspidi kindlasti jalutamas hakkan käima. Seal pargis ka mingi lossi moodi ehitis oli, mil mingil kummalisel põhjusel Taani lipu kõrval ka Eesti lipp lehvis.

Eile õhtul aga käis Ann mul külas. Irale hakkas ta väga meeldima, mõlemad sellised elava iseloomuga. Tegime süüa, niisama lobisesime ja vaatasime Valmont´i ja The Big Lebowski´t. Miks mina selliseid luulusi ei näe nagu Lebowski nägi? Elu oleks palju põnevam. Sain Annilt ka Eriti Kurva Muusika Ansambel´i plaadi ja nüüd kuulangi seda. Tee, hea muusika, soe tekk - mida veel tahta? Ja vahelduse mõttes omaette olla on ka mõnus. Viimati sain ühe õhtu üksi oma toas veeta esmaspäeval vist ja enne seda... ammu.

Oma tantsu ma üksinda keerutan kivisel rannal,
vihmast libe ja kividel sügise tuleku eel.
mis mind küll siia nii tihti siis ikka veel kannab?
kas ehk need kes siit läinud ja praegu on kusagil teel?

nende vankreile järele saadavad nimetuid viise
ükskõiksete kujude tõbine pasunakoor,
kes mängivad matusteil pargis, kui läinud siit narrid,
kuusepärgade lõhna on juures ju igal te lool.

aina keerleb vaid karussell üksinda kivisel rannal,
oma lippude lehvides, kedagi kutsudes veel
oma viimse kui sendi ma temale selle eest annan,
et tunda koos nendega olevat kusagil teel.
nad lähevad veel...
olla koos teel...
nad lähevad veel...
olla koos teel...

// Eriti Kurva Muusika Ansambel - Karussell kivisel rannal.

----

2006-11-01T22:46:00.000+01:00

Ehh.. Nick helistas mulle natuke aega tagasi ja hoiatas et me täna Anniga linnapeale ei läheks. FC Copenhagen pidi mängima Manchester United´iga ja kogu linn pidi olema täis hullunud jalkafänne. Veider. Vähemalt ilm on piisavalt külm et nad enamiku lällamisest pubidest teeks - esimene lumi sadas lausa päeval maha.

Peksab vihm, sügiskuu

2006-11-01T00:41:00.000+01:00

Käisin täna esimest korda elus tacosi söömas - ei ole päris minu teema. St. tõenäoliselt rohkem ei taha, kui just väga näljane ei ole. Nachod on head, kuid vähemalt see taco mulle küll mingit muljet ei jätnud.

Täna oli üldse tore päev. Veetsime Ruthiga neli tundi Fieldsi kaubanduskeskuses ja vaatasime ilusaid asju ning lõpetasime oma rännaku jäätisekohvikus. Siin kui ostad lahtise jäätise tuutu, said peale veel ka vahukoort, maasikavahtu, moosi ja shokolaadipulgad. Kahe kuuliga jäätisetuutu rahuldab vähemalt kolme päeva magusavajaduse. Jään sellist jäätist Tallinnas olles kindlasti taga igatsema. Ruth otsustas aga et vallandamine oli viimane piisk ta kannatuste karikasse ja novembri algul läheb tagasi Inglismaale. Kurb. Kui me just soorollidest ja suhetest ei räägi, saame tegelikult hämmastavalt hästi läbi. Oeh. Uni on juba jälle. Ma ei mäleta mil ma viimati oleks saanud oma und täis magada. Loodetavasti õnnestub mul see homme - esimene loeng algab alles kell neli. Pärast aga Ann tuleb mulle külla. Teeme oma iganädalase korraliku pidusöögi seekord kolmapäeval.

Ahjah. Mul on Iraga rääkimisest veel üks imelik kiiks tekkinud. Ma vastan igale asjale "da". Nagu näiteks täna kui tahtsin liftiga alla minna ja üks naine minult Taani keeles küsis kas lähen esimesele korrusele, vastasin ma loomulikult "da". Samuti ühe teise naise küsimusele bussis et kas ma väljun järgmises peatuses vastasin samuti "da". Huvitav, kas ma homme Annile ka "da" ütlen. Muig. Mul on vist aju täiesti lühises omadega.

Frederiksbergi uhke elanik

2006-10-30T22:49:00.000+01:00

Oeh.. viimasel ajal ma ei ole jõudnud isegi tuttavatega enam eriti rääkida. Ainult need, kes otseselt siin, veel näevad mind. Kolimine on palju aega võtnud.. ja üldse asjad..

Viimane asi millest ei kirjutanud siin, oli vist Ruthi pidu eelmisel laupäeval/pühapäeval. Olime terve öö ja enamiku järgmisest päevast üleval ja vaatasime kummalisi Jaapani ja Korea filme. Kohtusin kahe hästi toreda inimesega keda varem ei teadnud, kuid kellega nüüdseks juba headeks sõpradeks saanud. Üks neist näiteks käis meiega laupäevasel pubiõhtul. Järgnenud nädalal ma tegelesin põhiliselt kooliasjadega ja koristamisega ja kolimisega. Ühe õhtu olin ka Anni juures - tegime praekana ja keedukartuleid ja muffinseid. Korralikult süüa on nii mõnus ja eriti hea on süüa heas seltskonnas. Reedel tassisin ühe kohvri juba oma uude kohta. Laupäeval käisin rootsis ruunikive ja laevamatuseid vaatamas oma Põhjamaade Mütoloogia klassiga. Isegi täitsa tore oli, kuid neetult külm. Kusagil kaljul seista tugeva tuulega ei ole meeldiv. Samuti ei ole meeldiv manööverdada mööda mudast põldu lambapabulate vahel. Me vahepeal mängisime "know your crap" mängu, sest mõnes paigas oli loomaekskremente üsna laias valikus. Laupäeva õhtu oli aga pubiõhtu - Annil tuli sõber külla ja tutvustasime teda siis kohaliku pubiga. Mina, Ann, ta sõber, Erica, Ruth ja Nick - oli väga tore. Pühapäeval Ann ja ta sõber toimetasid endi asju, meie Ruthi ja Nickiga aga vaatasime filme, tegime süüa ja niisama lobisesime. Ruth kurtis et hakkab minust väga väga puudust tundma - kena temast. Pühapäeval aitas Nick mul ülejäänud asjad minu uude kohta tarida (mõnikord on hea tunda mõnd musklimeest - eriti kui sul kaks suurt kohvrit ja ise end pooleks venitada ei viitsi). Muud aga ei olegi eriti. Vanamees ei tekitanud mingeid probleeme. Andsin talle võtme tagasi ja ütlesin headaega ja rohkem ei olnudki midagi. Nüüd juba teist ööd uues kohas. Siin on mõnus siiani ja Ira tundub hästi emalik inimene. Samad küsimused et - kas oled juba söönud, ega sul külm ei ole, tahad teed?, tahad teist tekki?, kuidas koolis läheb?, kas kõik ikka hästi?. Veidi naljakas ja samas ka tore. Täna kurtis mulle ka oma probleemidest oma abikaasaga. Too tundub küll tõeline jobukakk selle põhjal mis Ira rääkis. Aga nüüd magama. Homme pean kooli minema ja pärast seda lubasin Ruthiga midagi koos ette võtta, sest mingil kummalisel põhjusel Ruth vallandati täna töölt (tema mulle seda ei öelnud, kuid Nick saatis mulle sõnumi et ma Ruthi eest hoolitseks) ja kuna Ruth mulle kohe saatis sõnumi et - lähme homme poodidesse, siis peab ta ikka tõsiselt masendunud olema. Aga tõesti, ööd nüüd. Loen natuke ja siis unele.

Aga seoses kolimisega tuli meelde viimane nali mu hispaanlasega. Kui tema välja kolis, käskis vanamees tal enda toa põrand ära pesta. Vaeseke sai vist elushoki selle peale. Kogu see protsess oli üldse väga veider. Peter aga istus teises toas, käis aeg ajalt progressi piilumas ja itsitas - küsis isegi minult, et kas see polnud mitte hea nali.

Ja mis juhtus vahepeal..

2006-10-19T15:05:00.000+02:00

Ma pole tükk aega jõudnud/viitsinud midagi kirjutada. Pole ei aega ega tuju olnud selleks. Nüüd on esimene vaba päev üle pika aja ja istun teki sees, õhutan tuba, kuulan Stranglerseid ja kirjutan blogi :-) .. I can drive my very own tank.. yes I can drive (drive) my very own tank.. I can maim !

Aga mis siis vahepeal toimus?

Reedel oli kultuuriöö. Käisime Anniga mingis muuseumis, Unreal Tournamenti mängimas ja Loomaaias.
Muuseum oli vanas koolihoones. Väga veider koht - vist mingi juutide kool oli, sest kõikjal oli juutide embleeme ja väga veidrad nimed. Me ei saanudki päris täpselt aru mis see olema pidi. Seal oli aga parajasti ka mingi nõiakunsti teemaline näitus - väga veider kooslus. Peale seda läksime ühte internetikohvikusse kus mängiti Unreal Tournamenti - pidi olema tüdrukute õhtu, kuid tüdrukuid seal küll eriti ei olnud. Lõpptulemusena võitsin omale t-särgi, sest võitsin enamus mänge. Põhimõtteliselt võistlus oligi peaaegu et ainult minu ja Anni vahel, teised olid üsna cannon fodder. Ann oli pärast tiba pahane mu peale et võitsin. Muig. Aga väga väga tore oli. Ja siis läksime loomaaeda, mis spetsiaalselt kultuuriööks oli öösel lahti. See oli ka väga lahe - kuigi oli täiesti pime seal ja need loomad kes väljas olid, olid näha nii et - oi, näe, vari, see oli vist hunt, oi, näe, seal ka mingi vari liigutas end!. Aga need kes olid siseruumides, olid ilusti näha. Nägin esimest korda elus flamingosid ja laisklooma. Laiskloom rippus puul peaaegu et minu pea kohal ja sügas ühe käpaga kukalt.
----
väga imelik moment oli just. David koputas mu uksele ja küsis kas ma võiksin talle Counting Crows - Mr Jones sõnad ära tõlkida. Kümme minutit üritasin talle selgeks teha mida tähendab "fairy tales". Siis pani Dire Straitsi mängima mu toas ja küsis kas ma võin mõned nende sõnad ka tõlkida. Siis pakkus mulle mingit väga väga kummalist hispaaniakeelset muusikat kuulata. Siis tuli Peter mu tuppa ja küsis et mida me kuulame ja kas ta saaks REM´i kuulata, sest mul igal pool REM´i asjad ja ta huvi pärast tahaks kuulata. Siis kuulasime paar REM´i laulu. Peter teatas et nad on super ja küsis et kas ma kiljun kontserditel. Kui ütlesin et ei, seda ma küll ei tee, siis ta ütles et - tegelikult ma ise ka arvasin seda. Muig. Siis nad läksid mõlemad ära. Natukese aja pärast oli uuesti koputus uksele ja David teatas mulle et see hispaania bänd kelle muusikat ta enne mängis on nüüd narkarid ja enam ei tee muusikat, kuid kunagi olid nad Euroopas popid. Ma ütlesin Ahah. Siis ta läks uuesti ära. - naljakas.
----
Aga kus ma enne pooleli jäin?
Laupäev. Kuna ma jõudsin reedel umbes kolm hommikul koju ja pidin kuueks lennujaama minema, ei olnud ma laupäeval kuigi konditsioonis. Kui olin oma sõbra lennujaamast ära toonud, jäin lihtsalt uuesti magama. Peter loomulikult esimese asjana küsis temalt et kas ta on samasugune arvutifriik nagu mina ja üldse pidevalt häiris meid. Peteril absoluutselt viisakust ei ole. Ma kutsusin ta meiega sööma (kui ma ei kutsu, siis ta lihtsalt kõõlub köögiuksel kuni mul närvid üles ütlevad ja ma küsin et kas tahad ka süüa) ja kui oli ära söönud, teatas et - aga sa võid nõud ka ära pesta, onju?. Ma pean tõsiselt õppima EI - TEE ISE ütlema. Aga vähemalt ma saan teda eesti keeles sõimata. Muud tarka väga päeval ei teinudki. Vaatasime IT-Crowdi ja õhtul läksime Põdra Pubisse jooma. Peale nelja õlut ja kolme shotti olin ma üsna kõikuv. Kuid vähemalt oli kõik väga naljakas ja lõbus. Jõudsime õnnelikult koju tagasi ka. Ma vihkan oma koduteed - väljas on kottpime, üritada tund aega silmi lahti hoida ja viimased 20 minutit keskenduda sellele, et õige põõsas üles leida. Põõsas, põõsas, põõsas, põõsas, oi, see oli tuttav põõsas, hakkan äkki õigesse bussipeatusesse jõudma?.. ei, ei ole õige põõsas vist siiski, põõsas, põõsas, on see see põõsas?.. ei, põõsas, põõsas, oi.. appi, see oli minu põõsas, stopp, tahan mahaa!

Pühapäeval oli mul üsna paha olla hommikul. Magasin peaaegu et lõunani ja siis ka ägisedes tõusin. Õhtul aga pidasin oma sünnipäeva - esmaspäev enamiku jaoks ei sobinud. Sünnipäev oli väga tore. Ma polnud eelnevalt mitu aastat seda tähistanud, seega oli ka viimane aeg. Sõber tõi tallinnast liitrise Vana Tallinna ka kaasa, lisaks oli veini ja õlut. Keegi igatahes kaineks ei jäänud ja alkoholist puudus ka ei tulnud, nii et igati õnnestus. Samuti filosofeeriti väga sügavatel teemadel - näiteks selle üle, mis on õige ja hea teesort, kuidas me taanlased välismaalasi vihkavad, kuidas me üldse siin hakkama oleme saanud ja üldse igast muud veidrad asjad mis parajasti pähe tulid. Alkohol ongi selles mõttes hea asi, et kui on väga palju inimesi kes üksteist väga ei tea, piisava alkoholikoguse pärast on kõik parimad sõbrad ja räägivad muresi südamelt. Esmaspäeva hommikul oli aga veelgi halvem olla kui pühapäeva hommikul.

Esmaspäeva hommikul käisime Ruthi juures hommikust söömas. Talle tuli üks teine sõbranna külla. Masendav tibi. Kogu selle aja jooksul ütlesime meie umbes kolm sõna ja see tibi vatras oma poisist kellega tal "kohutavad probleemid". Kohutavad probleemid aga tähendasid seda, et too ei tulnud klubist õigel ajal koju ja tahtis näha filmi, mille karbi kaanel olid püssidega mehed. Pealelõunal jalutasime Kopenhagenis ja õhtul käisime kohvikus mu sünnipäeva tähistamas.

Teisipäeval saatsin sõbra lennukile ja läksin siis Anni juurde. Tuju oli üsna räbal ja lihtsalt jõime veini, lobisesime ja istusime netis. Anni poiss tundub väga vahva. Naljakas on see, et inimene võib tunduda tore ilma et ma temaga kunagi rääkinud oleks, või et isegi teda näinud oleks. Ainult selle põhjal, mida ma kuulnud teda rääkimas Skypes Anniga. Aga noh, eks vist varsti näen teda, sest tuleb ülejärgmine nädalavahetus Annile külla. Anni juures üldse väga tore olla. Kui kodus mul üsna stabiilselt kedagi panniga viskamise tunne, siis seal on hea ja rahulik. Ja Anniga saab alati nalja. Naljakas on see, et kuigi me Tallinnas üksteist teadsime, me eriti ei suhelnud. Või head sõbrad vähemalt küll ei olnud. Siin aga ei ole eriti muud võimalust kui üksteisega leppida, ning see on meist väga head sõbrad teinud. Eks näis kas me ka tagasi Tallinna minnes jääme suhtlema - ma tegelikult ei usu seda. Meil liiga erinevad tutvusringkonnad. Aga noh, Kopenhagen oleks palju palju koledam paik ilma temata, nii et mul hea meel et ta minuga siin.

Ja eile sain lõpuks oma arvutile 256mb RAM´i juurde. Olin väga väga õnnelik. Mulle soovitati üht arvutipoodi mis asub kaks peatust rongiga linnast väljas. Kui kohale jõudsin, leidsin eest kahe korruselise väga suure arvutipoe. Läksin sisse, otsisin it-supporten´i üles, seal oli mingi kahe patsiga mees, küsisin et - mul oleks sellist mälu vaja ja andsin talle oma läpaka. Ta vaatas läpakat, läks taharuumi, tuli tagasi, pani mälu sisse, proovis kas läheb tööle, pani arvuti kinni tagasi, naeratas ja ütles - ei ole midagi vaja maksta, ilusat päeva sulle. Võib arvata kas ma olin rõõmus või mitte - kokkuhoid umbes 300dk.

Nüüd aga tagasi Anni juurde. Tõsiselt ei viitsi üksi kodus passida ja Annil siia ei ole mõtet tulla.

Meie öine retk Kastrupist kesklinna.

Kiisu ja kaelakee mis sõbralt sain sünnipäevaks. Kas pole armsad?

Eddie Izzard´i vahepala

2006-10-19T14:35:00.000+02:00

Veetsin tänase hommiku Ruthiga Eddie Izzard´i Dressed to Kill´i vaadates. Ma pole tükk aega nii kõvasti naernud. Lihtsalt pidin natuke seda jagama. Ta on transvestiidist `stand-up comedian`

-------------------------------
Yes, and, um, I grew up in Europe, where the history comes from. And uh… Oh, yeah. You tell your history, “Damn, man! 30 years old, let’s smash her to the floor and put a car park here!” I have seen it in stories. I saw, you know, something in uh…uh…a program on something in, uh, Miami. And they were saying, “We’ve redecorated this building to how it looked over fifty years ago!” And people were going, “No, surely not, no. No one was alive then.”
-----
(Eelnevalt räägib Hitlerist...) There were other mass murderers that got away with it! Stalin, killed many millions, died in his bed, well done there. Pol Pot killed 1.7 million Cambodians, died under house arrest, age 72. Well done indeed. And the reason we let it – let them get away with it is because they killed their own people. And we’re sort of fine with that. Ah, help yourself, you know. We’ve been trying to kill you for ages! So kill your own people, ohh, right on there. Seems to be, Hitler killed people next door – awwww… stupid man. After a couple of years, we won’t stand for that, will we?

And I Pol Pot killed 1.7 million people. We can’t even deal with that. I think, you know, we think if – if somebody kills someone, that’s murder, you go to prison. You kill 10 people, you go to Texas, they hit you with a brick, that’s what they do. Twenty people, you go to a hospital, they look through a small window at you forever. And over that, we can’t deal with it, you know? Someone’s killed 100,000 people. We’re almost going, “…Well done! You killed 100,000 people? Ahhh. You must get up very early in the morning. I can’t even get down the gin! Your diary must look odd. Get up in the morning, death, death, death, death, death, death, death, lunch…death, death, death afternoon tea…death, death, death, quick shower.” You know. So, uh, so I suppose we’re glad that Pol Pot’s under house arrest – you know, 1.7 million people. At least he – we know where he is – under house arrest. Just don’t go in that fucking house, you know?

So, and – and Pol Pot was a history teacher. And Hitler was a, you know, vegetarian/painter. So…mass-murderers come from the areas you least expect it. I don’t know how the flip comes over, but it happens.
-----
So, yeah. So there was a lot of that, and we built up empires – we stole countries! That’s what you do – that’s how you build an empire. We stole countries with the cunning use of flags. Yeah. Just sail around the world and stick a flag in. “I claim India for Britain!” They go, “You can’t claim us – we live here! Five hundred million of us!” “Do you have a flag?” “We don’t need a bloody flag! We – it’s our country, you bastards!” “No flag, no country – you can’t have one. That’s the rules that – I’ve just made up. And I’m backing it up with this gun that was lent from the N – National Rifle Association.” That was it. You know.
-----
And Italy invented fascism in 1922 – Mussolini said, “Right, we’re all fascists!” but, most Italian people are always on scooters going, “Ciao…” And they’re into football and life and they’re not fascists, you know – you say, “We’re all fascists!” “Uhhh, all right, ciao…” No helmet on, nnnnnn. All those 50s films like Roman Holiday. It’s just like that. Everyone’s just cool and hangs out.
-----
Everyone fucking lies! We were – when we were kids we lied our heads off! “I didn’t do it! I was – I wasn’t – I was dead at the time! I was on the moon! With Steve!” And your dad’s going, “I haven’t even accused you of anything yet.” “Oh, all right. Well – what is – what’s the que – well – I – I – well – what?” “Did you brush your teeth?” “No – yes – whi – what’s correct? Anywa – yeah. I was dead at the time!” Then when you’re more mature, you do start telling the truth in odd situations. “I’m sorry, I’ve broken the glass, see – I’ve broken this – is that a – an – expensive? – I’ve – I’ll – I’ve broke it – I’ll pay for that, I’m sorry.” And you do that so people in the room might go, “What a strong personality that person has. I like to have sex with people with strong personalities.” “And I’ve broke other things, I smashed that, and…and that’s gone, and I’ve just thrown the cat out the window and…”

-----
For 18 years we had a government in Britain who was a right-wing government and their policy towards Europe was one of “No! No! No! I can’t! - No, I can´t hear you - Lalalalalalalalalalalalalalalala! Lalalalala!” And now we’ve got a government whose policy is more. “Bonjour! Hola! Tag! Da! Bong bang baa! Bong bang baa! Buhhh. Ciao!”
-----
Then Henry VIII came along, Henry VIII, a big hairy king, ummm, and uhh, he said to the Pope, the head of the Catholic Church, “Mr. Pope! I’m going to marry my first wife, and then I’m going to divorce her. Now, I know what you’re going to say but stick with me – my story gets better. I’m going to marry my second wife and then I’m gong to kill her – cut her head off! Ahhhh, not expecting that, are ya? Hahaha! Third wife, gonna shoot her. Fourth wife, put her into a bag. Fifth wife, into outer space. Sixth wife, on a Rotissimat. Seventh wife, made out of jam. Eighth wife – hoooa, hooo – ” And the Pope’s going, “You crazy bugger! You can’t do all this! What are you, a Mormon? You can’t marry all these people! It’s illegal! You can’t do all thi – I am the Pope, I am the head of the church, I have to keep up st – ciao… I have to be respect… What have you been reading, the gospel according to St. Bastard?” So Henry VIII, who was, uh, Sean Connery for this film: “Well then, I will shet up a new religion in thish country. I will sh – I will shet up – the – g – uh – the, uh, religion – the Pshychotic Bashtard religion.” And an advisor said, “Why not call it Church of England, shall we?” “Ch – Church of England!” “Yes sir, much better.” “Even though I am Shcottish myshelf.”
-----
But it – back in the 60s, though, back in the 60s, President Kennedy became the President of the United States of America. And uh, and he we – he went to Berlin. Went – stood on the Berlin wall and he said, “People of Berlin…” “[bad Kennedy impersonation] People of Berlin.” I can’t do an impression of President Kennedy so this is… “People of Berlin. Amy dumped – ” No, James Mason playing uh, um… “People of Berlin, I have come to you to tell you something about the American states – what is – I – I sound a bit God, don’t I? But I have come to say to you that every free citizen of the world is a citizen of Berlin. And I wish to say to you, ‘Ich bin ein Berliner.’ ” And the crowd went fucking wild.

Trouble is, “Ich bin ein Berliner” means “I am a donut,” and uhh… This is true, and this is what he said, he said “I am a donut!” And, as I say, 70% of how you look, 20% of how you sound, only 10% is what you say. He said “I am a donut” and they went *wild*! You know. Because “Ich bin Berliner” is “I am a Berliner.” But “Ich bin *ein* Berliner,” is – that’s the name of a donut they have there. And it’s like going to Frankfurt – “I am a Frankfurter!” “Yeah, we’ve heard about that one, Jackie.” Hamburg – “I am a Hamburger, too!” It – lucky he didn’t do a tour of Germany, heh. “I am a Hamburger, a Frankfurter, and a donut.”
-----

...

2006-10-16T10:40:00.000+02:00

Palju Õnne Sünnipäevaks mulle. Kui kohutav peavalu ka üle läheks, oleks kõik hästi.
Eilne õhtu oli üsna veider ja järelmõjude all kannatan nüüd. Aga otsin parem midagi süüa ja üritan päevaga algust teha.

Kiirekiirekiire...

2006-10-15T15:02:00.000+02:00

Viimased paar päeva ei ole tõesti olnud aega midagi kirjutada eriti. Ja tõenäoliselt ei ole ka aega enne teisipäeva õhtut. Aga vähemalt on väga naljakas ja huvitav olnud. Kuigi peaks vähem jooma :-P Aga noh, peale teisipäeva peaks natuke pikem paus tulema õhtusele pubitamisele/veinitamisele. Oeh. Aga siin mõned pildid. Varsti panen mõned veel üles. Täna õhtu pean oma sünnipäeva - pühapäev sobis kõigile paremini kui esmaspäev, nii et eks näis kuidas sellega läheb. Läheme Anni poole, sest aluspükstes Peteriga ma ei taha oma külalisi ehmatada.

Mina oma läpaka taga õnnelikult

Neid kivipinke on kaks tükki. Põhimõtteliselt keset põldu üksteise vastas.

Kohalik kindluse moodi ehitis. Peaks kunagi kellegilt küsima mis ja kui vana see täpselt on.

Ma vihkan öiseid bussisõite. Peaaegu et võimatu on õiget peatust pimedas üles leida - miks? Sest tee on kilomeetrite ulatuses täpselt selline. Lihtsalt suur hekk. Pimedas aga põõsal ja põõsal on väga raske vahet teha. Eriti kui bussipeatuste nimed on valgustamata. See on vaade minu teest ühes suunas.

Vaade minu teest teises suunas.

Haned kohalikust hanefarmist.

Elupuu mu kodu aias.

Mina mu aia basseini ääres.

...

2006-10-12T03:50:00.000+02:00

Ja siin ka üks pilt mille ma mingi hetk netis kolades leidsin. Mind pani küll muigama.
Teeme teibist, bambusest ja kirjaklambrist pommi - teema..
Mitte et ma nüüd vaidleks vastu kirjaklambrite kasulikkusele. Olen ise ka suur fänn.

Head ööd...

The Devil is Loose on Salmon Street

2006-10-12T02:55:00.000+02:00

Uniuniuniuniuniuni... Peaks magama minema, samas on kohutavalt nüri kohe peale koju jõudmist magama minna - nii ma siis passingi siin üleval.

Mis ma täna tegin?.. Esiteks sain teada et taas ei saa ma millestki aru. Teiseks sain teada et see mis mulle meeldib, ei ole absoluutselt see mis õpetajale meeldiks. Kolmandaks sain kinnitust sellele, et mitte ainult mina ei ole loll, vaid enamus grupist on vähemalt sama lollid kui mina, kuigi see ei ole tegelikult kuigi lohutav teadmine.
Nimelt - Academic English´is arutlesime selle üle, milline on hea sissejuhatus. Õpetaja andis meile viis sissejuhatust ja käskis neid kritiseerida. Loomulikult see, mis meile kõige enam meeldis, meeldis õpetajale kõige vähem ja vastupidi. See, mis õpetajale väga meeldis, tekitas minus ainult ühe küsimuse - miks?!?
Eestis on minus sisse taotud see, et essee peab olema praktiline ja loogiliselt üles ehitatud. Kui hüppad nagu hüperaktiivne haldjas ühelt mõttelt teisele, üle kahe midagi loota ei ole. Samuti kui õpetaja su mõttest aru ei saa (ja sa kunagi ei tea millest õpetaja võiks mitte aru saada, seega kõik on parem üksipulgi lahti seletada), üle ühe ei ole mõtet loota. Samuti peaks sissejuhatusest saama ettekujutuse sellest, millest edaspidi kirjutama kavatsed hakata. See sissejuhatus aga... ma ei oskagi seda kirjeldada. Lisan selle selle blogi lõppu - eks otsustage ise kas meeldib.

Teiseks käisin õhtul Kopenhageni Ghost Tour´il. Ehk siis meid lohistati mööda linna ringi ja räägiti õhtupimeduses kummitusjutte. Nagu näiteks lugu ühest rohelisest maja st Nyhavn´il, mis kuulus ühele kaupmehele, kes pani ühe tibi pööningule kinni, kuna ta mehe vaim muidu kolistas pööningul liiga kõvasti. Või kuidas ühes majas Lõhe tänaval kolistas poltergeist nii kõvasti, et aknad lendasid kildudeks ja kohale tulnud politseinikke ähvardas üks hääl põrgusse kaasa võtta. Või kuidas ühes majas on pisikese tüdruku vaim, kes käib öösiti sahvrist toitu näppamas (oli kunagi seal majas tiisikusse surnud, ta ema oli prostituut ja tüdruk pidevalt külmas ja näljas). Samuti Kopenhagenis on kummitav diskoteek - see maja ehitati ammusele vaeste surnuaiale, osaliselt kirikuvaremete peale (ei tea kes see tarkpea oli, kes seda heaks ideeks pidas). Igatahes nüüd seal pidevalt üht vanaeite nähakse, tuled majas vilguvad, aknad pauguvad, kostub samme ja rasket hingamist. Väidetavalt oli kunagi sinna majja ka üks meedium kutsutud, kes selle vanaeidega rääkis. Too oli öelnud et valvab seal laste järgi, et nood pahandust ei teeks (see osa surnuaiast kus see maja asub oli põhiliselt laste matmispaik). Ei tea kui palju selles ka tõde, kui üldse. Üldiselt aga enamasti jah ei ole hea idee surnuaeda mitme kihi kontide peale ehitisi ehitada, kus inimesed suurte massidena joomas ja laaberdamas võiks käia, lisaks veel kiriku kividest keldrisse tualettruumid ehitada. Aga noh, äri ei küsi südametunnistuse järgi.

Nüüd aga küll üritan magama jääda - aitab naljast. Homme taas pikk päev ja reedel on kultuuriöö, mil hästi palju põnevaid üritusi igal pool üle linna ja laupäeva hommikul saabub esimene külaline Tallinnast. Eks näis mil taas leian aega kirjutada.

Siin aga see kurikuulus sissejuhatus.

Word limits; perhaps inevitably, because it alone can. The life that Tolstoy´s word breathes into Anna, his word alone can end; but even his word might not extinguish. She has, as Byron says of Haidée "all the advantage" (and, we may add the disadvantage too,)"of not being air." Death is by no means the worst that can happen to one who is not air (to give one nightmarish example, returning to a life with the all but untouchable Karenin!)and we are grateful that her beautiful proud head, the seat of her word, i.e. Logos, remains hauntingly graceful.

Kõlab kenasti küll, kuid millest see täpselt olema peaks, või milles järgneva essee iva peaks olema, ma tõesti ei taipa. Pigem sobiks see osaks lõppsõnast mu meelest. Aga mida ma ka tean...

Make Love, not Warcraft..

2006-10-09T18:28:00.000+02:00

Susi seda vanameest söögu ja hunt teda hammustagu. Kui täna koju tulin, nägin õuest teda taas vilksamisi köögis nudisti mängimas. Õnneks ta nägi mind aknast tulemas ja selleks ajaks kui ma tuppa jõudsin, oli ta juba midagi selga jõudnud tõmmata. Ausõna.. kaua võib.. Aga see selleks..

Nädalavahetus möödus hästi. Ma avastasin, et ma võin oma läpakale 256MB RAM´i juurde saada, seega tegelesin sellega enamiku laupäevasest päevast. Kui ma saaks natuke rohkem mälu, saaks ma palju rohkem asju oma läpakaga ette võtta. Kasvõi WoW´i hakata uuesti mängima. Ma tunnen puudust sellisest mängust. Mõnikord õhtul kui kõigest kopp ees, on nii mõnus aega millegi sellisega veeta, kuigi tean et see kohutav ajaraisk. Igatahes kui kõik läheb hästi, siis reedeks/laupäevaks olen mälu juurde saanud. Whee.. Ja noh, mu joonistamisprogrammid töötaks ka palju paremini(midagi asjalikumat peale mängude).

Pühapäeval oli Ruthi sünnipäev. Kinkisin talle Monty Python´i Meaning of Life extended versioni. Talle läheb seda väga vaja mu meelest. Pealegi, briti huumor oli ainus asi mida me mõlemad alati olime hea meelega nõus vaatama.

Aga sünnipäev oli tore ja sürr. Inimesi oli üsna vähe - mina, Ann, Carl (üks poiss saksamaalt) ja Rieke (tüdruk saksamaalt), samas oli meid just täpselt parajalt. Arutlesime igasugu veidrate teemade üle ja jõime veini ja Bailey´st ja käisime vahepeal jalutamas. Mingi hetk ma tundsin juustes liikumist ja tõmbasin oma üllatuseks ja kiljatuse saatel rohutirtsu välja. Ei tea kuidas see sinna sattunud oli. Jõudsime öösel Anniga ka sellele järeldusele, et tegelikult on siin tore olla, isegi vaatamata kõigele muule mis aeg-ajalt meid muserdab.

Öösel kui vahepeal hetkeks oma tuppa tulin mantli järgi, leidsin Davidi üle keeva sparglipoti kõrvalt magamast. Uni oli vist vaesekese otse jalalt murdnud. Kui itsitades teda äratasin, nägi ta nii ehmatanud välja. Kui teist korda köögist läbi olin lipanud väga ülemeelikus tujus, küsis ta väga imestunult minult - kas kusagil on mingi pidu või?

Hiljem hommikul kuulsin läbi ukse, kuidas vanamees temalt küsis, et kas ta kuulis mil me Anniga tagasi koju jõudsime. Ta vastas umbes et - ei, kuid ma kuulsin et nad naersid väga kaua aega. Eks me naersimegi. Meil kummalgi ei olnud veel und, nii et istusime internetis ja lobisesime ja naersime veel mitu tundi. Unustasin täiesti paberõhukesed seinad ära.

Täna aga midagi väga mõistlikku ei ole teinud. Üritan vaid oma raamatu kiiremas korras läbi saada. Tublisti üle poole õnneks juba loetud.

Ahjah. Kui keegi viitsib vaadata ja pole veel näinud, siis siin kaks Weird Al Yankovichi muusikavideot. Minu meelest äärmiselt naljakad mõlemad, kuid Star Wars´i oma eriti lahe.

Weird Al Yankovich Amish Paradise on Siin
Weird Al Yankovich Star Wars The Saga Begins on Siin

Ja siin ka üks World of Warcrafti teemaline South Park´i episood, mida vaadates ma end pisarateni naersin. How do you kill something that has no life? Leiad selle Siit

Christiania

2006-10-06T12:14:00.000+02:00

Eile peale kooli jõudsime Anniga lõpuks ka Christianiasse. Minu meelest on see lihtsalt suureks turistiatraktsiooniks muutnud - turiste oli seal igatahes kindlasti üle poole rohkem näha kui kohalikke elanikke. Palju grafitit, mudased tänavad, väikesed lagunevad õllekad, ühes majas oli Free Tibet teemaline fotonäitus, palju pisikesi putkasi kus müüdi ehteid, riideid, kanepipiipe, märke. Samas see oli esimene kord kus politseid siin kusagil nägin. Siiani ainult Falcki turvamehi näinud kõikjal, seal aga lausa kiivrites politsei ringi patrullis.

Wikipedia artikkel Christianiast on siin..

Eile öösel vaatasin ka John Le Carré raamatul põhineva Constant Gardener´i lõpuks ära. Ralph Fiennes on üks mu lemmiknäitlejaid, kuid see film on küll üsna mõttetu. Kui teda poleks seal olnud, ei oleks ma vist isegi seda lõpuni viitsinud vaadata. Igatahes lootsin paremat sellest. Aga noh, Carré ei ole vist üldse `minu tassike teed`. Olen üritanud mõningaid ta raamatuid lugeda, kuid ühtegi ei ole viitsinud lõpetada. Aga ma üldse imelik - minus juba sõna bestseller iseenesest tekitab külmavärinaid ja paneb mind raamatusse kahtlusega suhtuma. Ma lõpetasin isegi Coelho teoste lugemise peamiselt seetõttu, et iga teine tibi kellega raamatutest rääkima satun, kiljub kui väga talle Coelho teosed meeldivad ja kuidas Coelho ta maailma muutis. Tõenäoliselt rumal minust nii teha, kuid mul õnneks piisavalt ka muid raamatuid lugeda.

Aga lugesin täna näiteks TTÜ foorumit Täiesti hämmastav milliseid inimesi on olemas. Nagu näiteks "Ma olen kindel, et kui sa oled mingi patsiga IT-vend, siis lühikese soenguga IT-vend ei taha sinuga suhelda. Isiklikult minus tekitab küll vastikust, kui minuga soovib suhelda pikajuukseline IT-vend. Ma võin ta küll ära kuulata, aga pikaajalisem suhtlemine on mulle igati vastumeelt." Aga noh, seda ammu juba öeldud, et Jumala loomaaed on kirju, ja et igasuguseid lolle peab olemas olema.

Keelelised "Arusaamatused"

2006-10-05T02:49:00.000+02:00

Täna oli naljakas juhtum.

Läksin kohalikku raamatukokku, nägin seal üht oma Taanlasest tuttavat. Jätan osa dialoogist vahele, sest see ei ole huvitav. Puänt oli aga selles

- Oh, and how is your husband?
- My what??!!??
- Husband? Remember, you introduced a Spanish looking boy to me at the shop as your husband?
- I did?!?
- Well, yes, didn´t you say that?
- I`m quite sure I said that he was my house mate.
- Well, yes, husband. Isn´t it what I asked?
- No, he is my hooouuuusee meeeiiiitt not husband. As in house and mate. A person who lives in the same house as me.
- Oh, I´m confused now...

Minu meelest need kaks sõna ei kõla just väga sarnaselt. Aga võibolla kui ei tea tähendust, siis lihtsalt paned sellele kõige sarnasema tuttava sõna tähenduse.

Kuuuurija Töööö

2006-10-03T21:55:00.000+02:00

Täna oli üsna lahe päev. Rene helistas mulle ja kutsus kohvile. Peale loengut läksimegi kohvi jooma. Tuli välja, et ta natuke islandi keelt ka oskab - õpetas mulle mõned taani- ja islandikeelsed naljakad laused ja mina õpetasin talle paar eestikeelset hääldusharjutust. Temaga on veider rääkida, sest me ei suuda otsustada mis keeles me suhtlema peaksime. Täna rääkisime paar lauset soome, paar eesti keeles, siis ta midagi taani keeles mulle ütles ja rõõmsalt muheles kui ma kaheldes ja koperdades vastust üritasin kokku panna, samas mina sain muiata kui ta üritas soome keele põhjal eesti keelt tuletada. Kui aga midagi pikemat ja grammatilist vaja seletada, siis sujuvalt vestlus inglise keelele üle läks, kuni üks meist taas otsustas mõne muu keele kasutusele võtta.

Ta on ka hea näide sellest, miks ma olen üsna kade taanlaste peale - ükskõik mis keelt ma ka ei ole kuulnud neid rääkimas, neil on lihtsalt liiga hea hääldus. Ta suudab isegi ö´d ja õ´d ja ü´d täiesti ilusti hääldada.

Igatahes

Islandi keeles:

Árni á Á á á á beit.

Mis peaks tähendama : Arni (nimi)A nimelisest farmist (A = jõgi) omab emast lammast, kes sööb rohtu.

Barbara Ara bar Ara araba bara rabbarbara.

Mis peaks tähendama: Ara tütar Barbara tõi araablasest Arale ainult rabarberit.

Ja taani keeles:

Røget orred med røræg og rødgrød med fløde.

Mis peaks tähendama: Suitsulõhe (vist oli lõhe) praetud munaga ja maasikakissell koorega. - See lause on põhimõtteliselt ainult kurguhäälikutest koosnev, ei tohi end r´idest ja vokaalidest petta lasta.

Vot nii..

Por qué David, Por qué...

2006-10-02T23:16:00.000+02:00

Jeerum milline päev. Ja taaskord, milline veider öö. Ärkasin umbes nelja paiku hommikul kohutava kolina peale - nagu keegi üritaks välisust maha murda. Ajasin end unesegaselt istukile ja üritasin olukorrast ülevaadet saada. Mürin suundus välisukse juurest mu hispaanlase tuppa, uks käis prauhhhhh lahti, kostus millegi purunemise klirin, kohutav mürtsatus - siis hauavaikus. Avasin oma ukse, vaatasin koridori, kuid tema uks oli kinni, välisuks oli kinni, kõik tundus korras olevat. Ju ta vist taas täis nagu tarakan koju tuli, ja uksed teda kiusama otsustasid hakata. Arvasin, et kui ta juba oma toa ukse kinni sai, ju siis olukord kõige hullem olla ei saa. Hommikul kui ärkasin ta aga taas oli juba lahkunud majast. Nüüd õhtul nägin teda veel korra köögis, seletas midagi hispaania keeles mobiiliga rääkides. Teda on nii naljakas kuulata - ma ei saa aru mis ta räägib, kuid ta tekst on - mulin mulin mulin mulin, sõna mille tähendust tean, mulin mulin mulin, sõna mille tähendust tean, veel mulinat. Ja niipalju kui ma aru saanud olen, siis vandumast ta end tagasi ei hoia. Muidu aga küll igati ontlik tundub, või vähemalt päeval minu ja majaperemehe juuresolekul. Võibolla tal mingi alter-ego, selline kohutav joomar-naistemees-pubikakleja tüüp, mis ainult teiste hispaanlaste juuresolekul välja lööb. Igatahes naljakas inimloom.

Aga mis tänases päevas erilist?.. Esiteks ilm. Nii kohutavat ilma ei ma veel senini näinud. Tõesti, tundsin end kui Mary Poppins masinpesus. Nii tugev tuul puhus, et vaevu püsisin püsti, vihma sadas igast suunast nii tihedalt, et midagi ei olnud näha, tänavad lainetasid ja autod liikusid kui mootorpaadid. Kui vahepeal väike paus tuli, siis väänasin seelikusabast vett välja ja kuulasin kuidas vesi saabastes lirtsus.
Muidu oli aga üsna tegus päev - sain raamatukogus käidud, koolis käidud, Anniga üht hispaania restorani all-you-can-eat-buffet´i proovitud (kindlasti läheme tagasi - 44 dk eest end ägamiseni täis pugida), Ruthile sünnipäevakink leitud, sellega seoses ostsin omale uue R.E.M. i DVD - ei suutnud kiusatusele vastu panna ning see väga kallis ka ei olnud, lisaks sai uus kuupilet ostetud, nädalaks toit kohalikust supermarketist ostetud, ja lõpuks veel üsna optimistliku tujuga koju naasetud.

Teiseks mul õnnestus mu vanameest veenda, et ta mu depositi Oktoobri üürina endale hoiaks, nii et mul pangaarvet taas natuke rõõmsam vaadata. Ma pean talle vist ikka tõsiselt meeldima, et ta seda lubas teha. Enamasti tal kõik asjad käivad punkt-punktilt lepingu järgi, ja igast sendist hoiab ta elu eest kinni. Davidile ütles kusjuures kohe ära, et nii ta ei luba teha, ja et hoiab depositist kinni. Äkki minu puhul kardab, et kui ei ütleb, lõpetan ma temaga õhtusöökide jagamise. Samas ma tean, et ma "saadanale" nüüd näpu andsin sellega, sest iga kord kui ma ei peaks viitsima õhtusööki teha, hakkab ta mulle meelde tuletama et - aga ma ju tegin sinu suhtes erandi. Aga noh, see ei tapa mind. Ja pealegi, ta toob aeg-ajalt liha, mida ma ise omale osta ei jõuaks ega raatsiks.

Oeh, aga nüüd olen ma küll väsinud. Vaatan natuke oma DVD´d, teen tassikese oma uut teed, loen paar lehekülge ja siis magama. Homme taas kooli ja raamatukokku peab minema ja loengus ka seda venelannat taas näeb.

Muide, see vanamees ütles mulle täna ka komplimendi, vist. Väitis, et ma pidavat väga ökonoomne ja naiselik olema. Muig. Temaga võrreldes kindlasti, üldiselt aga?.. julgen kahelda. Aga noh, ta oli ka imestunud kui Ruthiga kooki tegime, et eelmised tüdrukud midagi sellist ei teinud. Ei tea.

Tänast ilma aga iseloomustab minu meelest üsna hästi üks Bukowski luuletus mida kunagi lugesin, ja mis täna suurest vihast vihma vastu meelde tuli. Kõike ei viitsi kopeerida siia, kuid kui meeldib, võid lõpu ise lugeda siit -> http://www.famouspoetsandpoems.com/poets/charles_bukowski/poems/13080

Call it the greenhouse effect or whatever
but it just doesn't rain like it used to.
I particularly remember the rains of the
depression era.
there wasn't any money but there was
plenty of rain.
it wouldn't rain for just a night or
a day,
it would RAIN for 7 days and 7
nights
and in Los Angeles the storm drains
weren't built to carry off that much
water
and the rain came down THICK and
MEAN and
STEADY
and you HEARD it banging against
the roofs and into the ground
waterfalls of it came down
from roofs
and there was HAIL
big ROCKS OF ICE
bombing
exploding smashing into things
and the rain
just wouldn't
STOP
and all the roofs leaked-
dishpans,
cooking pots
were placed all
about
they dripped loudly
and had to be emptied
again and
again.

...

Charles Bukowski - We ain´t got no money, honey, but we got rain

Iroonia

2006-10-01T19:19:00.000+02:00

Hämmastav. Peale seda kui olin venelannaga kokku leppinud, et lähen tema juurde elama, olen hakanud saama keskmiselt kaks, kolm uut korteripakkumist päevas. Eile hommikul mingi tädi lausa helistas mulle mobiilile ja täna sain e-maili, kus üks tüdruk seletas, et tal on kiirelt korterikaaslast vaja, kusjuures üür kuus on tingitav. Nii et kui kellegil tahtmine lähiajal Taani kolida, andke teada, võin edastada hulga telefoninumbreid. Muig.

Aga vähemalt olen muidu edukam olnud. Hakkasin taas oma lõputöö peale mõtlema ja raamatuid lappama. Pealegi, peale lõputööst mingi kindlama pildi kujundamise, võimalike materjalide otsimise ja täpsema plaani kokku panemise, on mul Detsembri lõpuks vaja veel üks 15lk ja kaks 20lk esseed valmis saada. Senine progess selles valdkonnas? Üsna null. Ann kurtis ka sama asja - siin lihtsalt läheb aeg kogu aeg nii miljonile asjale, et enne kui tähelegi paned, on taas juba õhtu.
Kes ikka veel julgeb väita et tubli olen, saab tõe ja õigluse nimel minult kolaka. Ausõna.

Ja äkki ma siiski õpin veel transpordivahendites raamatuid lugema nii, et mul süda esimese viie minuti jooksul pahaks ei lähe. Oleks abiks. Mul läheb tublisti üle kahe tunni päevas lihtsalt bussi/rongi/metroo ootamisele/neis istumisele/nende vahetamisele ning see aeg on täiesti raisatud. Isegi bussipeatuste lugemine ja ümbruse uudistamine on igasuguse mõtte kaotanud.

Siin aga veel mõningaid pilte mis leidsin Dragørist. Tõesti ilus linnake minu meelest - lihtsalt siin elada ei ole kuigi praktiline.

Tequilast ja Eestlastest

2006-09-30T22:07:00.000+02:00

Eile oli üsna tore õhtu. Käisime Humanitaarosakonna peol vanas ülikoolis. Vana ülikool näeb natuke Peda moodi välja - enamik asju ajahambast näritud, põrandal veel kahhelkivid moodse linoleumi asemel, toolid ja lauad kiiksuvad ja kääksuvad ja kohati näeb sõnumeid nagu Mia armastab Peterit või lihtsalt mingeid kummalisi mõtteteri. Pidu toimus sööklas - lauad oli natuke ümber paigutatud et jatkuks ruumi ka tantsupõranda jaoks, laudadele küünlad pandud, hoovi lauad ja küünlad tõstetud, isegi kaks DJ´d oli kohale toodud. Kui sisse astusin, tuli kohutavalt kõhe koolidisko tunne peale. Meenus kuues klass ja kuidas klassiõhtutel halb disko makist üürgas, kaks inimest keset põrandat tantsida üritasid, muud aga nurgas istusid ja omavahel sosistasid. Siin oli sama - tantsupõrand oli täiesti tühi, baari leti ääres ainult paar inimest õllet jõid ja omavahel juttu rääkisid. Muusikavalik oli 90ndate disko kuni tänapäeva poppmuusika. Üks laul hullem kui teine. Mõtlesime, et ootame natuke ja vaatame, äkki midagi muutub, õhtu veel noor. Meie kannatused kandsid ka vilja - üsna varsti juba hakkas rahvast juurde tulema ja varsti kogu saal oli puupüsti täis kilkavaid, karjuvaid, hüplevaid, ronivaid, tantsivaid inimesi.

Happy Hour´il müüdi tequila shotte äärmiselt odavalt - nii me siis ka otsustasime peoga ühineda ja hakkasime neljakesi tequilat lahendama. Ei tulnud kaua oodata kuni ise ka rõõmsalt disko järgi tantsisime ja niisama rõõmsalt kilkasime. Kui Ann teist kandikut tequila shotte läks baarist tooma, oli baarimees talle öelnud umbes et - ta ei tahaks hommikul tema nahas olla. Aga noh, karmid kanged Eestlased ja Soomlased kannatavad rohkem kui Taanlased. Muig.

Kohtusin sel õhtul ka ühe inimesega, kes teiste uute tuttavate seast teravalt meelde jäi. Üks poiss ronis pidevalt aknast sisse ja välja, kuigi uks oli samas kõrval lahti. Kuna mina parajasti akna läheduses istusin ja see natuke häiris mind, küsisin temalt et kas ta ust ei tahaks kasutada? Selle peale ta teatas mulle, et see ei oleks pooltki nii põnev, pealegi on aken ligemal talle kui uks. Siis küsis minult et kuskohast mina tulen et ma Taani keelt ei räägi - kui ütlesin et Eestist, läks ta väga elevile ja hakkas vigases Eesti keeles minuga rääkima. Tuli välja et ta oli Taanlasest Soome filoloog kes hobi korras ka Eesti keelt õpib. Üsna hästi oskas isegi. Minu jutust sai aru. Ja väga eestipärane nimi oli tal ka - Rene. Rääkis mulle et Tallinn on kõige ilusam linn kus ta kunagi käinud ja et Eesti keel kõige ilusam mis ta kunagi kuulnud. Ülejäänud õhtu veetsingi temaga lobisedes ja hiljem saatis ta minu ilusti bussile. Ann jäi ööseks linna ühe teise tüdruku juurde.

Hommikul oli isegi täiesti inimlik olla. Ju sain end ilusti välja magatud ja tegelikult ma ei olnud kuigi purjus ka. Koristasin tuba, käisin rattaga poes, tegin vanamehele ja endale õhtusöögi, istusin niisama netis - rohkem polegi midagi väga täna teinud. Eks homme olen asjalikum.

Ja peale sõbra saadetud psühholoogiteemalise blogi sissekande lugemist teatan et minu ajukeemiale mõjuvad hästi päevalilled. Otsin üleeile omale ühe neist turult. Teeb mu pisikest tuba palju rõõmsamaks ja ilusamaks ja sobib nii hästi lauale mu läpaka kõrvale. Kas pole?

Peedist ja Virsikutest..

2006-09-29T03:14:00.000+02:00

Naudin ikka veel oma eilseid ploome. Leidsime Anniga ühe turu moodi koha, kus mingid araablaste moodi mehed müüsid hästi odavaid puuvilju. Sain 35dk eest suure karbi ploome, kuus õuna, viis virsikut ja suure lillkapsa. Virsikud olid maailma parimad - pehme-magusad mahlased. Tavalises supermarketis juba ainult üks õun päris mitu krooni maksaks. Me külmkappi üldse kummaline vaadata - meil kõigil oma riiul, kuid riiulid on väga erineva sisuga. Hispaania poisil kõige ülemine riiul kus purk majoneesi ja natuke sinki. Minul keskmine riiul mis viimase peal tuubil igasugust toitu täis topitud. Vanamehel kõige alumine riiul kus potsik mahla ja pakk võid.

See hispaania poiss üldse igatpidi kohutavalt ära hellitatud. Eile õhtul jäime kolimisest omavahel köögis rääkima. Ta seletas et tahab ka kolida - loomulikult kesklinna. Siin pidavalt liiga igav olema ja üldse tema bussiga ei taha sõita, temal ainult autot vaja, või siis korterit piisavalt ligidal, et ometigi üle paari meetri jalavaeva ei oleks. Ta väitis, et ta oleks nõus isegi 4000dk + üüri nõus maksma sellise korteri eest. Nojah, ma kardan et pigem tema isa siiski, mitte tema. Ja teda ei huvita et alla 3000dk täiesti normaalse korteri saaks umbes 10 minuti kaugusele kesklinnast. "My father clever enterpreneur" on põhiline asi mis ta seletab. Oktoobris vist isegi näen teda, pidi väidetavalt see `clever enterpreneur` tulema siia poega külastama. Võtab ka `clever engineer´ist venna kaasa. Mul ei ole ausõna midagi ta vastu, kuid mõnikord ma lihtsalt ei suuda ära imestada ta juttu ja toimetusi. Aga eks ma vist talle ka äärmiselt kummaline tundu. Kui kuulis kui suure summaga mina pean kuus toime tulema, pidi end pooleks imestama. Samuti tekitasin talle shoki sellega, et aitasin teda tema hispaaniakeelse mailisüsteemiga - vaeseke isegi korraks arvas et ma oskan hispaania keelt ka. Minu suur saladus oli aga pigem selles, et ükskõik mis keelega ka tegu ei oleks, nupud ikka samas kohas.

Tundub et tema on ka üks neist inimestest, kelle arvutioskused piirduvad Wordi ja Messengeri avamisega. Ometigi ta kohe alguses uhkusega teatas mulle, et temal on ka rüperaal. Tema oskused on peaaegu sama naljakad kui vanamehe teadmised. Too tuli paar päeva tagasi minu juurde suure murega et - midagi on ruuteril viga, ta on soe. Et nagu.. Duh.. Isegi televiisor läheb ju soojaks kui ta tööle pannakse. Kui tõesti muu elektroonikaga kokku ei ole puutunud, siis telekas tal ometi ööd-päevad üürgab toas. Aga olgu, mis ma ikka targutan, on asju milles mina olen sama rumal. Samas naljakas on ometi.
Ja pealegi, hea on end aeg-ajalt targa ja tublina tunda ja teistele asju seletada.

Aga nüüd magama. Mul taas õnnestunud unustada kella jälgida. Homme, kui kõik plaanipäraselt läheb, on ees reis raamatukogusse, kontsaplekke vahetama, keeltekooli, teise raamatukogusse ja siis pärast Anni ja Ericaga reedest õhtut tähistama.

Täna räägiti Mütoloogia loengus Yggdrasill`ist ehk Maailmapuust.
http://http://en.wikipedia.org/wiki/Yggdrasill
Veider on jälgida kuidas Tolkien neist müütidest põhimõtteliselt kopi-peist-edit tegi. Nimed, paigad, tegelastüübid - nii palju on juba tuttavat. Eriti just Vanem-Edda lugudes. Asi peaaegu nagu fanfiction omaette juba. Muig. Samas mingi hetk ta vist isegi kahetses seda, et nii arusaadavalt Edda tekste kasutas. Või vähemalt midagi sellist mina kusagilt kuulnud.

Ja loomulikult tuli ka Simmonsi Hyperion meelde. Het Masteen oli äärmiselt muhe ja Yggdrasillist oli kahju. Huvitav, millal sellest seeriast film tehakse? Peaks ju piisavalt popp olema küll. Intriige, seksi, vägivalda, palju ruumi "ägedateks" eriefektideks - mina läheks kasvõi põhimõtte pärast vaatama.

Aga tõesti.. ööd nüüd.. aitab jahumisest..

Rocky Horror Picture Show

2006-09-26T23:53:00.000+02:00

Täna mind sõna otseses mõttes räägiti surnuks. Peale oma loengut läksin selle venelannaga raamatukokku. Hämmastav, kuidas mõni inimene võib lobiseda - kuigi jah, venelaste puhul pole vist selle üle midagi imestada. Mina kahjuks ei ole kuigi harjunud vene keelt kuulama, eriti nii suures koguses korraga, nii et üsna varsti oli mul pingutusest peavalu juba tekkinud. Aga noh, kui selle tädi üle elan, siis mu vene keel peaks hämmastavaid edusamme tegema, ning see iseenesest ju hea.

Aga jah, ma lähen üsna tõenäoliselt tema juurde elama. See tuba seal on küll natuke väiksem (see ON võimalik, ma avastasin hämmastusega), kuid muidu seal mõnusam. Ja ma hoiaks elamiselt umbes 1000dk kuus kokku, mis päris suur raha. Kohtusin ta pojaga ka - õpib informaatikat ülikoolis ja tundub üldse üsna abivalmis ja mõistlik poiss. Samas tõenäoliselt üsna häirivalt intensiivne suhtlemiskursus saab mul küll selle venelannaga olema. Siiski, tegelikult tuleb ka see mulle kasuks - vaikne ja enamasti endasse tõmbunud eestlane nagu ma olen. Teiste inimeste eest ei ole kusagile pääsu, isegi kui ma seda aeg-ajalt väga tahaks. Tänase päeva jooksul, ainult teel raamatukokku, jõudis ta mulle juba kaht teist venelast tutvustada. Rääkis mulle pikalt ka sellest kui tähtis on omada sõpru, kuidas ta üldse üksi olemist ei talu ja kui hea meel tal on et mul siin Ann on (võtsin Anni korterit vaatama minnes kaasa). Sellest venelannast aga on niisama kasu ka - hoidsin täna tema abiga üle 200 krooni ühe raamatu ostmise pealt kokku, tal oli see juba olemas.

Mis puutub aga korterit vaatama minemisse, siis sellega mul teistmoodi seiklus oli. Kohe näha et vaba maailm - bussijuht tundus alguses naine olema, kuid siis ma küsisin et kas ta Legrave kiriku juures peatub. Üllatus missugune - ta võttis päikeseprillid eest, hakkas rääkima ja mina ausõna ehmatasin - täielik Dr. Frank-N-Furter vaatas mulle vastu, isegi hääl oli sarnane. Sellise naisega pimedal tänaval kohtuda küll ei tahaks. Muig. Ma oleks äärepealt isegi bussis kiljatanud.

Aga muud ei olegi vist hetkel. Teen tassi teed ja üritan uinuda.

Pühapäev

2006-09-24T17:37:00.000+02:00

Nii ilus sügisilm täna taas. Päike paistab soojalt ja tuult peaaegu üldse ei ole. Võtsin ratta ja sõitsin Dragøri südalinna toidupoodi - lihtsalt et ilusat ilma nautida. Rattaga aeglases tempos sinna sõites läheb umbes 20 minutit.

Aga mida muud ma olen teinud? Reedel oli mul järjekordne kultuurishokk seoses selle maja ja ta elanikega. Kammisin esikus peegli ees juukseid kui hispaania poiss vannituppa dushi alla läks. Mõne aja pärast hakkas väga imelikke hääli sealt kostuma. Läksin kööki, mõtlesin et keedan teed ja panen muusika mängima, äkki see summutab hääled, kuid ei.. kindlas tempos aah - aah - aaahh - aaaaahhhh ikka kajas üle köögi. Mõtlesin isegi et koputan uksele ja palun tal vaiksemaks võtta, kuid siis otsustasin et ah, las ta olla,ning läksin hoopis naabermajja Ruthiga rääkima. See vanamees ja hispaania poiss on ikka tõesti paras paar. Või siis lihtsalt minul on meessoost siiani väga veider ja liiga hea arvamus olnud.

Hiljem õhtul läksime taas Anni ja Ericaga linna. Kohtusime veel ühe eestlasega - mingi poiss kes kõndis ringi meie lipp seljakotil. Väga veider tüüp. Ta oli kas kanepit tõmmanud, niisama mingi laksu all, või lihtsalt väga suure kiiksuga. Kauaks me temaga rääkima ei jäänud. Seekord käisime taas Põdra pubis, läksime korraks Hard Rock Cafe´st läbi ja kusagil ühe aeg öösel jõudsime omadega kohalikku mäkkdoonaldsisse - lihtsalt nostalgia tõttu. Hard Rock Cafe on aga küll üsna urgas mõnes mõttes - samasugune purjus turistide lällamispaik nagu teisedki pubid. Ööseks läksin Anni juurde ja mängisin veel WoW´i paar tundi ja niisama lobisesime kuni lõpuks ka uni saabus.

Laupäevase päeva veetsin põhiliselt Robin Hobb´i Shaman´s Crossing´ut lugedes. Kummaline, kui end ootelisti panin raamatukogus, oli väga mitu inimest minu ees, ometi sain selle äärmiselt kiirelt kätte. Aga raamat on üsna hea. Ainult sellest ma ei saa aru, mis teema on tal loomade tapmisega. Nii tihti tapab ta oma raamatutes lugejale juba armsaks saanud loom-tegelasi.

Oeh, aga pean nüüd lippama. Vanamees tahab oma õhtusööki ja ma olin taas nii lahke et ei suutnud teda kuule saata ja lubasin õhtusöögi teha. Hispaania poiss aga taas pubis oma sõprade ja tibidega. Nägin teda vaid korra hommikul - kui ta parajasti oma pitsat soojendas. Kogu siinviibitud aja jooksul ei ole ta ise endale midagi muud teinud kui kärsatatud grillvorstikesi ja külmutatud pitsat.

Ja veel pilte

2006-09-22T16:51:00.000+02:00

See rannalõik on minust umbes 20 minuti kõndimise kaugusel.

Põhjamaade Mütoloogia

2006-09-21T21:23:00.000+02:00

See loeng oli äärmiselt huvitav. Täna anti meile taustinformatsiooni ja arutasime ka seda http://www.pitt.edu/~dash/rig.html

Müüdid on äärmiselt lahedad.

Ja juhhei minule, suutsin leida kalapulgad, mis maitsevad üsna nagu Eesti kalapulgad. Tavaliselt on kõik asjad kuidagi kahtlased siin - enamik juuste haisevad nagu raiped, kalapulgad lõhnavad veidralt, leiva maitsega leiba ei ole ka veel leidnud. Leiba siin tegelikult üldse eriti ei sööda.

Ja Jälle Üks Nädal Peaaegu Et Läbi

2006-09-21T00:43:00.000+02:00

Tänane päev muidu üsna seiklustevaene olnud. Istusin kodus, mängisin Diablo II´te, lugesin natuke oma Byroni raamatuid, jõin teed ja köhisin. Ei viisinud mitte kui midagi mõistlikku teha. Homme aga siiski tubli üritan olla ja lähen vaatan mida see Põhjamaade Mütoloogia endast kujutab.

Saatsin sellele naisele ka täna sõnumi, küsisin et kas võiksin laupäeval keskpäeval tuba tulla vaatama Anniga. Ta vastas mulle - aga loomulikult, palun väga, kas tahad et tulen sulle bussipeatusesse vastu? Kui mingeid probleeme või küsimusi, helista julgelt. Kui ma kunagi oma praeguselt peremehelt küsisin kuidas ma tema juurde saan, vastas ta lihtsalt - 350S , kusagil linnas peatub, anna kella kui sisse tahad saada. Inimesed võivad ikka väga erinevad olla. Loodan et see naine muidu ka nii rõõmus ja abivalmis, mitte ainult ei ürita võimalikule üürilisele meele järgi olla. Aga noh, plusspunktid talle kasvõi sellegi eest tegelikult.

Täna nägin ka oma majaperemehe tütart. Hommikul äratas mind mingi kohutav kriiskav hääl köögis. Kui läksin vaatama mis toimub, leidsin sealt eest ühe blondi, umbes 30 aastase tüdruku, kes osutus selle vanamehe tütreks. Kuulsin paar päeva tagasi vanamehelt et üks ta tütardest oli mingil põhjusel töölt lahti lastud - ju see siis see tütar oligi.

Oeh.. Peaks täna varem magama minema. Homme pean vähemalt kell üheksa ärkama.

Otsin Kodu - vaikne, sõbralik ja vajadusel küpsetab shokolaadikooki..

2006-09-19T21:30:00.002+02:00

Täna on mul üle pika aja tõeliselt hea tuju. Lausa nakkav rõõm - tänaval inimesed naeratasid vastu, õhk oli värskem, samm kergem ja üldse oli kõik hea ja ilus. Ma kardan et see küll üsna varsti taas üle läheb, kuid hetkel küll naudin kuni veel saab. Aga millest see kõik siis?

Esimene asi on seotud mu hädaorust elupaigaga. Täna oma Images of Photography in Novels loengus sattusin rääkima ühe venelannaga, kes oli nagu venelannad ikka väga elav, jutukas ja sõbralik. Rääkisime koolist ja loengust ja elust Taanis ja siis ta küsis minult, et kus ma siin elan ja kuidas mulle mu elupaik meeldib. Kui mu bussireisidest ja vanamehest kuulis, siis teatas - aga mul kolis poeg välja, mul on tühi tuba, tule vaatama kui tahad. Ta on abielus taanlasega, kes pidevalt tööreisidel, tal üksi igav ja kellegiga vene keelt rääkida ka ei ole, nii et ta väidetavalt hea meelega mind enda juurde elama võtaks. Leppisime kokku et laupäeval lähen tuba vaatama. Kui see natukenegi suurem on kui mu praegune tuba, siis ma hea meelega lähen sinna. Tõenäoliselt lähen hea meelega sinna isegi siis, kui see on sama suur kui mu praegune tuba. Sest

1) väiksem üür
2) internet on üüri sees
3) ma ei usu, et ma pean pesu pesemise eest eraldi maksma
4) tasuta kass (tal pidi kass olema - küsis minult, et ega mul midagi kasside vastu ei ole.. muig.. Loomulikult mitte.)
5) linnale ligemal
6) eelnevaga seoses kuukaart märksa odavam
7) segane vanamees jääb siia
8) ma arvan et üsna suure tõenäosusega kannab see naine ka kodus riideid

Negatiivne on ainult see, et ma tõenäoliselt jään oma aeda natuke taga igatsema ja hispaania poisiga olen ka juba üsna sõbraks saanud tegelikult.

Igatahes, üritan optimistlikult mõelda ja loota et see tuba meeldib mulle, ning et see venelanna on tore. Eks näis.

Teine asi mis mind aga täna rõõmustas, on uue ülilaheda raamatukogu leidmine. Ma üsna kepslesin ja kilkasin suurest roosast õnnetundest kui nägin mis kõike seal ei ole. Õnneks suutsin end siiski vaos hoida ja vaikusenõudest kinni hoida. Muig.
Seal on peaaegu et kõik raamatud millest olen siin puudust tundnud, ning enamgi veel. Panin end suure hunniku raamatute ootamisnimekirja. Tänaseks ööks mul siiski ka lugemist - lubasin endale et esiteks loen lõpuni sõbralt laenatud Neil Gaiman´i Neverwhere´i, siis vaatan mis järgmisena ette võtta.

Nüüd aga kena ööd. Pesen nõud, teen omale tassi teed, otsin mingit head muusikat et summutada vanamehe teleka ja loen veidi.

Ja siin Gaiman´i teemaline pildike.

Unised Õhtupoolikud

2006-09-18T19:30:00.000+02:00

Oeh.. ja taas tagasi kodus. Istun läpakaga köögis ja vaatan kuidas mu lillkapsas pliidil keeb. Täna käisin taas toitu ostmas ja halasin mõttes selle üle, kui kallis kõik on. Aga noh, sööma siiski peab. Ja lillkapsas oli üsna mõistliku hinnaga - mõtlesin et meeldiv vaheldus kulub menüüsse ära.

Rääkides neetult kallitest asjadest, pidin täna ostma omale homseks loenguks Hawthorne´i House of The Seven Gables´i, sest hakkame järgmises kahes loengus seda arutama. Kuigi tavaline Penguin´i raamat, oli selle hinnaks 100dk. Eestis on Penguin´i Klassika seeria umbes 80, 90 krooni raamat, osad veelgi odavamad. Kui ma oleks viitsinud mööda antikvariaate joosta, oleksin tõenäoliselt odavama variandi leidnud. Usun et järgmise raamatuga teen seda. Raamatukogudes siin aga peaaegu mitte mingeid inglise keelseid raamatuid ei ole - ainult väga akadeemlist kirjandust, mida taani keelde tõlgitud ei ole.

Shakespeari loengusse ma aga vist enam ei lähe ja seda eksamit ma ka ei tee. Mul ei ole mõtet - olen eelnevalt kõike seda juba õppinud kolmes erinevas variandis ja enamik aega on seal lihtsalt jube igav. Äkki lähen Taani kultuuri hoopis selle asemel, eks see nädal üritan välja mõelda mida täpselt endale võtta. Oeh.. elu on tüütu, igav ja keeruline. Hetkel vähemalt. Selline - kooli - koju - õhtusöök - paar tundi niisama passida - magama - kooli - koju - õhtusöök - paar tundi niisama passida rutiin. Üritan küll raamatuid lugeda, kuid ega väga ei viitsi. Kogu aeg veidralt uimane olek. Aga tundub et ma ei ole ainus, kel uimane olek. Bussis teel koju jäi minu kõrval istuv poiss magama vahepeal ja vajus mulle otsa. Siis ehmatas aga end üles ja vabandas tükk aega.

Ja rääkides poistest bussis, siis hommikul kui ma kooli läksin, tuli bussi üks pikkade juustega poiss kel oli Linuxi Tux´i tätoveering käel. Ma võtsin julguse kokku ja küsisin, et miks tal see on - ta hakkas naerma ja ütles et ma ei ole esimene kes seda küsib, et tal see seotud ühe tema sõbraga, mitte et ta ise väga Linuxiga tegeleks. Ülejäänud tee vestlesime saare ajaloost, Hollandlaste loomakarjatamisest ja death metalist. Vähemalt läks sõit linna üsna kiirelt.

Nüüd aga on mu lillkapsas valmis, nii et söön, loen oma raamatu läbi ja siis vast magama. Põnev elu, kas pole?

Ahjah, ja kuna mul juba tekkinud komme mingeid imelikke katkeid erinevatest asjadest siia kirjutada, siis seekord armastusest - õpetusi meestele naistega käitumisel.. muig..

"... But a man who begins to love must also begin to please the woman he loves and to be ruled by her in accommodating his every wish to hers. And he must ensure that his desires are all subordinate to hers and that his soul is the slave of hers, or indeed, if possible, that it is transformed into hers; and he should see this as being the greatest happiness he could want. For this is the way of those who are truly in love." (Castiglione - Book of The Courtier - 16 sajandi tõsine überbestseller)

Öised Filatelistid

2006-09-17T16:50:00.000+02:00

Oeh.. Aega võttis, kuid tunnen end taas peaaegu et inimesena. Eilne õhtu oli küll äärmiselt sürr ja täna hommikul oli üsna paha, kuid vähemalt oli see üks lõbusamaid üritusi üle pika aja.

Alustasime õhtut odava veini ja kohalikust hiinakast take-away ostmisega. Ilm oli nii mõnusalt soe, et otsustasime õues süüa - otsisime ühe vaba pingi ja lihtsalt istusime ja lobisesime. Mõne aja pärast tulid meie juurde kaks poolakat. Üks neist istus minu kõrvale ja hakkas minuga taani keeles rääkima - kui sai aru, et ma ei saa temast aru, hakkas väga vigast inglise keelt rääkima. Teine lihtsalt seisis meie juures. See kes istus, oli küll tõsine jobu - kutsus meid enda juurde oma "margikogu" vaatama. Jeerum küll. Kui me naersime ja -ei aitähh- ütlesime, kutsus meid endaga klubisse. Kui me selle peale ka teatasime, et me ei ole klubiinimesed, oli vaeseke üsna shokis. Igaks juhuks küsis viie minuti pärast uuesti, et ega me klubisse ei taha minna. Muig.

See teine poiss aga, kes seisis, oli tore. Veider, kuid tore. Enamiku aja ta lihtsalt seisis, muigas ja ütles paar korda oma istuvale sõbrale et - hei, kuule, ole ometi normaalne. Siis kui istuv poiss meie ära sebimise suhtes lootuse kaotas, hakkas seisev poiss meiega hoopis vene kirjandusest rääkima. Väitis et vene kirjanikud on ta lemmikud - seletas pikalt Bulgakovist ja Dostojevskist ja oli rõõmus et me vene keelt oskasime. Miskipärast hakkas mind Anastasiaks ja Anni Anna Kareninaks kutsuma. Aga ta oli tore. Igatahes mida enam me raamatutest rääkisime, seda mornimaks istuv poiss muutus. Mõne aja pärast läks ta lihtsalt ära. See vene kirjandusest rääkiv poiss aga jäi meiega edasi lobisema. Mõne aja pärast tuli linna veel üks meie sõbranna ja läksime siis neljakesi edasi Põdra pubisse (veider koht, veider nimi - selline üliõpilaste/noorte boheemlaste baar), ning see poiss tegi meile mitu ringi õllet välja.

See pubi oli naljakas. Väga palju väga veidraid inimesi. Ma läksin hetkeks õue värsket õhku hingama, siis mingi tüüp tuli minu juurde ja küsis kas võib mind suudelda. Kui ütlesin ei, oli ta väga imestunud. - miks mitte? ainult üks musi. Muig. Õnneks tuli Ann siis välja ja ma sain sellest tüübist eemale. Samas keegi laskis Anni õhupüssist mitu korda. Ann oli üsna kuri - lubas "selle nuffi üles otsida ja talle peksa anda. Nagunii mingi neetud fps´ikas kes aknal istub, headshotte teeb ja itsitab."

Aga tore õhtu oli.

Muusika..

2006-09-16T03:13:00.000+02:00

Olen enamiku tänasest ööst veetnud David Bowiet ja Velvet Undergroundi kuulates. Mõlemad väga sürrid ja veidrad nähtused. Tõeliselt rahustav on öösel põrandal istuda, muusikat kuulata ja lihtsalt rahu nautida. Ei ole kedagi kes mind häirida ja igapäevaellu tagasi kiskuda võiks.

Aga siin ühe Velvet Undergroundi laulu sõnad. Ja jah, ma tean küll millega tegu ja ei, neil ei ole kõik laulud sellise tooni/teemaga. Aga minu meelest see lihtsalt omapärane ja väärib mainimist. Mingis veidras mõttes isegi ilus - sõnadena on ta poolik, kuid meloodiaga koos on ta mõjuv ja kurb.

Venus In Furs

Shiny, shiny, shiny boots of leather
Whiplash girlchild in the dark
Clubs and bells, your servant, don't forsake him
Strike, dear mistress, and cure his heart

Downy sins of streetlight fancies
Chase the costumes she shall wear
Ermine furs adorn the imperious
Severin, severin awaits you there

I am tired, I am weary
I could sleep for a thousand years
A thousand dreams that would awake me
Different colors made of tears

Kiss the boot of shiny, shiny leather
Shiny leather in the dark
Tongue of thongs, the belt that does await you
Strike, dear mistress, and cure his heart

Severin, severin, speak so slightly
Severin, down on your bended knee
Taste the whip, in love not given lightly
Taste the whip, now plead for me

I am tired, I am weary
I could sleep for a thousand years
A thousand dreams that would awake me
Different colors made of tears

Shiny, shiny, shiny boots of leather
Whiplash girlchild in the dark
Severin, your servant comes in bells, please don't forsake him
Strike, dear mistress, and cure his heart

Ilusad Kreeka Poisid

2006-09-15T21:30:00.000+02:00

Muig.. Tänase õhtu parim nali oli kui mingi Kreeklane üritas Skypes minuga rääkima hakata. Igatahes siin "meie" vestlus.

alex: ı search estonia in skype
alex: and ı write to u
alex: hiiiiii
alex: :)
alex: ok?
alex: ı like estonian girl

alex: estonian girls are very sweety and beautiful
alex: and ggood people
alex: ı search estonian peolpe
alex: and ı like them
alex: ok?

Võib arvata, et ma kilkasin suurest rõõmust võimaluse üle sellise inimesega suhelda. ---- Me Tarzan. You Jane.

Oeh.. aga nüüd tagasi oma no-lifemise juurde. Täna ma ei läinud kusagile - mõtlesin et olen kodus, küpsetan muffinseid ja mängin Magic The Gathering Battlefields´e. Õhtul tuleb veel Robin Hood Alan Rickmaniga, nii et elu on üsna mõnus.

Ahjah.. ja see hispaania poisi luumurd - tuli välja et ta tivolis lihtsalt kusagilt alla kukkus ja ninaluu murdis. Nüüd käib ringi nina paistes ja silmad sinised. Väitis et inimesed kahtlustavad teda kaklemises. muig.. Äkki temperamentsetele hispaania tibidele läheb see just peale? Ta vaeseke ei saanud seetõttu täna isegi välja minna, sest nina jooksis verd. Kurtis mulle õhtupoolikul oma traagilist saatust et kõik tibid on pubis ja tema peab siin istuma.

Samuti kurtis ta selle üle, et peab liiga vara koju tulema, kuna bussid peale südaööd enam ei liigu siia. Selle peale ma ütlesin et - nojah, selleks on ju ööbussid olemas mis viieni hommikul edasi-tagasi sõidavad. Tema neist loomulikult ei olnud midagi kuulnudki. Ometigi esimene päev kui ta saabus, andsin ma talle nii kohaliku bussi kui ka ööbussi sõiduplaani, joonistasin kaardid ühest bussipeatusest teise liikumiseks ja seletasin pikalt-laialt kuidas kõik toimib. Taaskord hea näide sellest kui palju ta minust aru saab, või kui palju ta mind üldse kuulata jõuab/viitsib. Aga noh, kui mul väga veab, siis tänu minule õppis ta täna ütlema kuidas on inglise keeles sõna "ahi" ja kuidas mitte läbi paistvalt tomatikonservilt saada aru kas tegemist on purustatud või tervete tomatitega. Püreeee... näe, siin.. ütleme veelkord - püüüreeee... nonäed.. ja järgmine kord otsi seda sõna.. eks?..

Ja samuti, nagu näha, on mul nüüd nett kodus. Küll üsna kehva kvaliteediga ja pidevalt kaob ühendus, kuid seegi hea. Vähemalt saan öösel vanade tavade kohaselt netis istudes aega surnuks lüüa.

Ohjah

2006-09-13T20:49:00.000+02:00

Jälle üks päev hullumajas möödas.

Esiteks oli täna netijama. Ma mainisin paar päeva tagasi majaperemehele et oleks lahe kui mul oleks kodus ligipääs internetti. Et see teeks mu elu palju lihtsamaks ja mugavamaks. Ta teatas mulle seepeale et kui ma ise kõik kinni maksan, siis võib selle hankida. Ma rääkisin siis selle hispaania poisiga et äkki jagaksime hinna kahe peale. Alguses ta ei tahtnud, siis umbes tunni aja pärast tuli tagasi mu tuppa ja oli nõus, siis umbes tunni aja pärast tuli minuga rääkima et tegelikult ta kardab et ta hakkab mõtetult aega netis raiskama kui tal nett oleks ja ta tegelikult ikkagi ei taha, siis õhtul tuli veelkord rääkima et tegelikult on see ikkagi hea koolitöid tehes ja täna mõtles uuesti ümber ja jälle ei tahtnud enam. Siis aga järsku läks Peteri (majaperemehe) juurde ja andis talle 300dk neti eest ja läks oma tuppa magama. No tore. Tundub et võibolla siiski saame neti siis endale.
See protsess ise aga kõvasti minu närve söönud. Esiteks selle hispaania poisi pidevad ümbermõtlemised, teiseks see vanamees helistab mulle mobiilile pidevalt küsimaks et kas ma ikka veel tahan netti ja räägib mulle tarbetut ja absurdset informatsiooni internetist - a´la kas ma ikka tean et netis on baidid ja et kuidas ta mingi mehega rääkis ja see oli rääkinud et nett on ikka kasulik asi jms. Ma nüüd hoian oma mobiili päeval lihtsalt välja lülitatult, sest ma ei suuda enam talle seletada et ma ei saa hetkel rääkida.

Teiseks olid mul täna esimesed päris loengud. Esimene möödus viperusteta, teise loengu puhul aga klassi juurde minnes oli ebameeldiv avastus - uksel ilus suur silt mis seletas et loeng on kella neljaks õhtul lükatud, kui enne plaanis oli see kell 11 hommikul. No olgu, läksin õhtul tagasi. Isegi õpilased on veidrad. Kui Eestis ülikoolis on tavaine see et keegi eriti õpetajaga ei suhtle, kui midagi küsitakse, siis heal juhul keegi mumiseb midagi, kuid peaaegu keegi aktiivselt ei osale. Siin kõik vehkisid käega kogu aeg ja pidasid pikki ja mõtetuid monolooge. Üks tibi Shakespeari loengus näiteks küsis mis vahe on lyrical poetry´l ja narrative poetry´l.. No olgu, mõne luuletuse puhul on seda tõesti raske aru saada, kuid selle puhul mida hetkel arutati, oli küll asi üsna puust ette ja punaseks tehtud. Samuti mingi teine tibi läks nii kohutavalt hoogu ühe mõtte peale mida arutasime, mis iseloomustas Shakespeari aegset ühiskonda - see on nii kole, see on nii õudne, see on puhas propaganda, vaesed inimesed, kui õudne, kui õudne... gaaah.. Mul oli lõpuks üsna ahastus juba peal. Samas üks poiss kes minu ja Anni kõrval istus oli üsna lahe. Esimene inimene keda ma viimase kümne aasta jooksul olen näinud kasutamas loengus sulge ja tindipotti. Samuti ta kritseldas endale vihikusse väga laheda to-do list´i...

söö spagette tomatiga
joo viskit viskiga
maga Viviennega
kabista kedagi kes seda tahab
kabista kedagi kes seda ei taha

See oli vaid väike osa tema listist. Mina kõike ei näinud. Ann itsitas ja kommenteeris. Samuti joonistas ta midagi mis minule väga meenutas Tsempionide Eine Urruaugumehe joonistusi. Samuti olevat ta kirjutan luuletuse pealkirjaga - Iisrael Jääb Püsima ja sinna kõrvale Taaveti Tähe joonistanud.

Jeebus... Ja mu veider päev läks just veel veidramaks.. Mu Hispaanlane helistas mulle just mobiilile. Ma arvasin et ta magab kõrvaltoas, kuid ta hoopis linnas, haiglas. Helistas mulle - hello.. Im in a.. er... er.. er... hospital... I break a bone... please tell Peter.. and I had to talk about internet today.. I can´t have internet... I sorry..

Misiganes ka see täpselt ei tähendanud.. ma üritasin temalt küsida kuidas tal kont murda õnnestus ja milline kont, kuid see oli tema keeleoskusega juba võimatu selgeks teha ja ma lihtsalt ütlesin et Jah, Ma räägin Peteriga ja soovisin head paranemist..

Miks?.. Miks inimesed ei või normaalselt käituda?

Killud Nadalavahetusest

2006-09-11T12:15:00.000+02:00

09.09
Täna ma olen küll mingi erilise Superb Bullshit Provider preemia ära teeninud. Oli taas ühel International Students õhtul - palju välismaalasi, palju kohalikke, palju õlut. Iseenesest ei tundu ju midagi paha selles, kuid tänane õhtu oli küll kuidagi eriti rõve. Või siis mina lihtsalt mingis liiga kahtlases tujus.

Hetkel mul nägu valutab naeratamisest ja pea valutab inimestest ja suitsuhaisust. Kui mitu korda võib üks inimene õhtu jooksul ära kannatada dialoogi

- oh, hello, nice to meet you too, Im Katrin
- Oh, really?.. Thats nice.. Well, Im from Estonia
- Oh, thats great.. yes, well, we are a rare species.. (halb nali)
- blah,blah,blah,blah, palju lolle naeratusi, noogutusi, uus inimene kellega sama dialoogi otsast alustada.

Mul oli küll lõpuks tunne et seal majas ei olnud piisavalt õlut enam et mul peavalu ja masendus üle läheks ja inimesed huvitavad hakkaksid tunduma. Kõik tundusid täpselt ühe puuga olevat löödud. Tüdrukud olid kas a) väga täis ja hööritasid oma tagumikku ja partiid tantsupõrandal juuksegeeliga poiste vastu või b) väga täis ja vestlesid omavahel suhetest ja/või suhete puudumisest. Poisid aga a) olid väga täis ja ajasid blonde taanlannasi taga b) olid väga täis ja ei saanud eriti ei maast ega taevast aru. (Tean et need on kohutavad üldistused, kuid sel puhul ma ei suutnud eriti erandeid neile üldistustele leida. Loodan et andestatakse mulle.) Ja kui lõpuks leidsin ühe enam-vähem kaine tunduva inimese kes ühtlasi ka üsna armas välja nägi ja talle tere ütlesin, hakkas ta mulle rääkima Jumalast, ning sellest kuidas ta pühapäeviti perega kirikus käib. Kuigi see oli uudne suund mu läbinämmutatud vestlusele, oli see ometi viimane piisk mu kannatuste karikasse. Kui eelnevalt olin kõik inimesed ilusti ära kannatanud, naeratanud, noogutanud, naeratanud, lolle nalju teinud, veel naeratanud, siis viisakalt edasi liikunud - siis tema puhul peale seda jumala juttu kasutasin üldtuntud vana põgenemistaktikat - lai naeratus, noogutus ja seejärel... oh, I just remembered, I need to find my friend - ja lippasin nii kiirelt nii kaugele temast kui sain. Juhtub. Siin Taanis tundub Jumalast rääkivate inimeste leidmise võimalus eriti suur.Tegelikult sellistelt üritustelt midagi muud oodata on vist üsna rumal isegi. Või noh, nende iva ongi et kohale minna ja end väga täis juua, ning kuna sa kedagi eriti sealt ei tunne, siis eriti millestki rääkida ka ei ole. Ainsad sõbrad kes mul siin on, ning kes tõesti ka toredad tunduvad, on need paar inimest kellega esimesel päeval oma taani keele kursusel kohtusin. Aga eks mul veel aega, äkki õnnestub siiski oma sõpruskonda natuke veel laiendada.

Tegelikult oli see kõik ka naljakas - seal oli inimesesi peaaegu igast riigist, kuid ometi, kui nad täis jäid, olid nad kõik täpselt ühtmoodi. Samuti avastasin selle, et ei pea oskama räägitavat keelt et aru saada et inimene on täis. Üsna suvalisest keelest saab seda - mha oleen ikka niiiiiii täish - hääldust ilma probleemideta tähele panna.

Aga jah.. üldine õhtu kokkuvõte - peavalu, masendus, jalavalu, umbes 30 uut inimest kellele nüüd linnapeal tere öelda ilma nende nime mäletamata, mitte ühtegi inimest kes tegelikult oleks mingit muljet avaldanud, igatsus sigarettide järele (kuigi ma tavaliselt ei suitseta, tekkis mul ometi tunne et pagan, tahaks suitsu - oleks vähemalt enda suitsuhaisu käes kannatanud, mitte teiste omas) ja lisaks endisest veelgi suurem igatsuses oma eesti sõprade järgi. Aga noh, homme saan vähemalt netti ja eks siis postitan ka selle kirjutise. Midagi mida oodata - minu tunnike MSN´i ja roosat õndsust..

Ahjah - ja nali ka mida ma kuulsin ühelt oma sõbralt kunagi ja siis ära unustasin ja nüüd uuesti kuulsin ja ikka veel naljakas tundus... Mida tähendab MMORPG ? Many Men Online Roleplaying Girls.. muig.. neile, kes juhtumisi ei peaks teadma mida see päriselt tähendab - vaata Googlest järgi, sa ei kahetse... või siis võibolla kahetsed ka..

11.09.

Mul ei olegi vaja internetiühendust et oma magamisaeg kohutavalt sassi ajada. Kell on üks öösel, mina aga ikka istun voodis ja passin lage ja vilkuvat väikest televiisorit vastasseinas. Mitte et sealt midagi põnevat tuleks, kuid vähemalt ei ole tunnet et päris üksi olen ja nagu hull seina ei passi. Sellisel kellaajal tuleb televiisorist ainult vanu ameerika komöödiasarju ja üsna räiget porri. Valik missugune.

Panin muusika mängima läpakas. Mul oleks midagi rõõmsamat vaja tegelikult. Peale Pink Floydi ja Patti Smithi võiks ju midagi natukene reipamat kuulata, kuid
mul lihtsalt ei ole tuju. Käesoleval hetkel natuke masendav muusika on tegelikult isegi üsna lohutav. Ja loomulikult Patti Smith on lihtsalt äärmiselt hea.

Mida ma nädalavahetusel tegin?.. Käisin Annil külas.. see teine eesti tüdruk kes siin on. Temal umbes poole suurem tuba ja netiühendus. Mida võiks hing veel tahta? Istusin neljani üleval ja surfasin netis, mängisin WOW´ i ja F.E.A.R.´i. See on üsna kurb kui väga mind WOWi mängimine rõõmustas. Üldse oli ilma kella vaatamata netis istuda äärmiselt meeldiv vaheldus. Aga noh, oma mälupulga unustasin ikka maha, nii et eks postitan homme koolis need kaks kirjutist. Mitte et sel kõigel ka üldse erilist tähtsust oleks.

Tegelikult ma üldse ei tea kuidas ma homme hommikul kooli saan - pean hiljemalt seitse ärkama et õigeks ajaks kooli jõuda. Esimene loeng on Ameerika Luule ja sellele kohe järgneb Shakespeare. Eks peale tassi kanget teed ja hunnikut tahtejõudu end ikka bussile saan. Loodan vaid et bussis magama ei jää.

Urr.. Tahaks shokolaadi - ükskõik mis magus asi tegelikult sobiks.Hetkel mul aga kapis ainult natuke makarone, riisi ja sügavkülmas köögivilju. Üksi elada oleks tore. Ma hea meelega läheks kööki ja teeks omale teed ja midagi natuke süüa, kuid selle hullu vanamehe ja hispaanlase äratamise hirmus ma seda parem ei tee. Vanamees käib sada korda öö jooksul peldikus ja ma parem ei ole sealkandis kui see juhtuma taas peaks. Äärmiselt kummaline kuidas võib üks inimene tunduda nii kohutavalt ebameeldiv ja samas ka veidralt naljakas. Enamasti ma ei tea kas ma peaks tema käitumise peale ahastama või lihtsalt seda kurva paratamatusena vaatama ja naerma. Nagu see raamatukogu asigi. Kuskohast tuleb inimesel idee helistada mulle raamatukokku?.. Et mitte mulle mobiilile, vaid raamatukokku. Ja kui ma "koju" tulin, siis ta oli veel nii rõõmus - et " Kas polnud naljakas et ma sulle raamatukokku helistasin? "... Ma tõesti ei osanud midagi muud selle peale öelda kui lihtsalt oma tuppa minna.

Aga nüüd pean küll magama jääma. Või vähemalt tõsihingeliselt üritama - kell juba peaaegu kaks hommikul.

Aga eelnevatel usuteemadel killuke Patti Smith´i laulust Last Call

Even Christ yearns to be
To possess the skin
And bone and the blood of man
Who tends the flock who breaks the bread
Who makes his own choices
Won't listen to voices
Accept no false teachers
False preachers, good deeders
With their hands out-stretched
To be filled with your money
Your mind, your heart, your imagination
Sympathy, empathy.
Acknowledge all man as fellow creation
But don't follow him
Don't be led away

Toidust ja Toitumisest

2006-09-08T15:57:00.000+02:00

See kool on kaval. Kui on vaja mingit kogunemist korraldada, oeldakse juba alguses valja et seal saab suua. Toit meelitab opilased ka koige igavamatele koosolekutele kohale. Eile naiteks oli mul esimest korda kahe nadala jooksul tunne et mul on toesti koht tais - alguses sai hommikul peale loengut uldisest korraldusest ja eksamireeglitest suua, siis ohtupoole ametlikul aktusel tasuta olut ja voileibu. Nii on hea maarata opilaste rahalist seisukorda. Rikkamad utlevad "phah" ja lahevad ara, vaesemad aga istuvad nii kaua kuni saavad ja soovad kuni saavad. Aga see selleks. Lihtsalt et eile oli tore paev.

Ja mulle hakkab mu hispaania poiss ka meeldima vaikselt. Tema suhtes on selline "kurva kutsika sundroom". Ta ei saa peaaegu mitte millegiga ise hakkama, alati kusib aralt kummalisi kusimusi armsalt vigases keeles, samas aga aarmiselt sobralik ja hooliv ja kogu aeg parib kas ma ei taha tema ja ta sopradega pubisse/linna/tont teab kuhu minna. Eile isegi kutsus mind seenele, nii veider kui see ka ei ole. Ainus asi mis mind tema puhul kergelt hairib on see, et ta kogu aeg unustab dushi alla minnes ratiku enda tuppa, siis huuab vannitoast- Katrin, are you there? I forgot my towel. Mispeale mina votan tema toast ratiku, sirutan kae vannitoa suunas valja ise vastasolevat ust pornitsedes ja ootan et ta selle mult kaest votaks.

Jeerum kull. See vanamees kelle juures elan, helistas mulle just raamatukogusse et kusida minult millal ma tagasi saabun - olin eelnevalt rumala vea teinud ja oelnud et raamatukokku lahen, eks teinekord olen targem. Lihtsalt ei arvanud et ta mulle siia helistab. Ta on tosiselt kummaline.

The Mad Hatter

2006-09-03T19:58:00.000+02:00

Majakaaslastega voib kull hulluks minna. Kui uks segane kolib valja, kolib uus segane sisse. Aga voibolla lihtsalt mina olen segane? Ei tea. See uus Hispaania poiss ei raagi peaaegu uldse inglise keelt. Vaevu saab koige lihtsamatest asjadest aru. Ma ei tea kuidas ta loengutes hakkab kaima, sest sellise inglise keelega ta kull midagi neist aru ei saa.Kohtasin ka osasi ta sopru kes ka Kopenhageni ulikoolis kaisid. Kohutavalt hairiv oli see, et koik kes mind nagid, tulid mind suudlema. Neil komme molemale posele tudrukuid suudelda. Sain rohkem kallistusi ja ohumusisi kui viimase paari aasta jooksul kokku vist. Tundsin end usna ebamugavalt. Ja mitte keegi neist ei raakinud inglise keelt korralikult.

Tana aga koduigatsus tuli peale. Hommikul kaisin hispaanlasega poes ja nii ilus paike paistis, et hakkasin Pirita rannast puudust tundma. Motlesin kui vahva oleks tagasi Tallinnas olla, Eesti keelt kuulda ja rannas kiikuda. Aga taas - mis ei tapa, teeb tugevamaks. Ning kui olen pool aastat siin ara elanud, siis voin natukenegi uhke olla enda ule et olen midagi ara teinud ja ara kannatanud.

Aga siin veel uks Kopenhageni pubipilt. See blond tudruk on venelane - aarmiselt sobralik ja tore tudruk.

Ikka siin

2006-09-01T13:14:00.000+02:00

Enamik hommikuid ma arkan ules mottega - "Jeerum, ikka siin veel." Ei ole veel omale uut elupaika sellest vanamehest eemal leidnud. Nagin teda taas paljalt koogis paar paeva tagasi. Ma ei maleta mil mul viimati oleks selline vastikustunne olnud kellegi vastu kui selle vanamehe vastu hetkel. Enamasti kui ta minuga samal ajal koogis, siis ma kujutan endale ette et teda ei ole seal. Vaatan seinu, aknast valja, motlen omi motteid. Kui ta raagib minuga, siis vastan nii vahesega kui voimalik ja uldse uritan viibida meie uhistes ruumides nii vahe kui voimalik. Iseenesest on ta sobralik ja mingis mottes ka naljakas, kuid tal on lihtsalt nii palju iiveldamaajavaid harjumusi et jube. Ja kui mingi asi juba hairima hakkab kellegi juures, siis muud hairivad asjad on kiired tulema.

Muidu ei ole midagi muud eriti uut ja huvitavat. See tudruk kolis naabri juurde eile. Homsest peaks tulema mingi poiss Hispaaniast. Eks nais milline tema on.
Mingis mottes ma jaan sellest tudrukust puudust tundma. Vahemalt oli temaga naljakas. Nagu eilegi ta kurtis selle ule, et ma olen liiga masendav - kuulan masendavat muusikat, loen masendavate pealkirjadega raamatuid ja mainin surma liiga tihti. Muig.

Aga nuud uritan oma essee kiirelt ara lopetada ja ara saata ja siis raamatukokku ning koju. Pea ikka valutab ja nohu ei ole kuigi paremaks lainud. Samas vahemalt ma enam ei kohi oositi ja hingata saan taas. Tundub et esimene korralik kulmetus on peaaegu et ule elatud juba.

Nagu Paris Sugis Juba

2006-08-28T11:19:00.000+02:00

Oeh.. Masendavad ilmad.. Vihm, tuul, vihm, tuul, vihm..

Mul onnestunud juba nohu saada, ning sellest tulenevalt ka metsik peavalu. Eks tana uritan oma toimetused linnas ara teha ja siis paar paeva lihtsalt kodus istuda, raamatuid lugeda ja uritada natuke inimlikumaks oma enesetunnet saada.

Ei teagi mida rohkem hetkel kirjutada. Eriti ei viitsi ka. Kuid siin moned pildid mis eelmise ja ule-eelmise nadala jooksul tehtud.

Need on need inimesed, kellega koos esimesed kolm nadalat Taani keelt oppisin. Ja selline meie ulikool - valja arvatud see kitsega pilt. See vabaohu muuseumist.

Kulm, Nalg ja Vasimus

2006-08-23T14:18:00.000+02:00

Homme on esimene eksam. Eks nais kuidas see laheb. Tana tunnis veel kordasime grammatikat. Meil umbes veerand grupist juba seetottu eksamile ei paase et ule 80% tundidest puudusid, ja vahemalt neli inimest veel usna 90% kindlusega labi kukuvad, sest nad ei suuda ikka veel koige lihtsamaidki asju oelda. Tana naiteks opetaja kusis uhelt tudrukult et "kas su vanavanemad on elus" , mille peale too tudruk kusis opetajalt inglise keeles et kas opetaja kusis temalt "kas sa autoga oskad soita".
Ma usun et ma saan eksamiga ilusti hakkama, kuid eks nais - alati voib ullatusi tulla.

Tegin omale ka Danske Bank kaardi. Siis ei pea kogu aeg suuri summasi sularaha kaasas kandma. Kandsin oma raha uuele kaardile ule, kuid see nii mitu paeva aega votab. Hetkel mul veel vaid 50 senti raha jargi. Eile viisin pudelid ara - sain selle eest leiba ja makarone osta. Nii see vist ongi - kui oled rikas, ostad mineraalvett ja ollet, kui oled vaene taas, viid pudelid ara.

Nuud aga kodu poole taas. Natuke pean siiski homseks oppima. Ja seal ei ole ka nii neetult kulm kui siin koolis.

Uhised Mured Uhendavad

2006-08-21T15:19:00.000+02:00

Tana on tapselt selline paev kus ma lihtsalt tahaks silmad kinni panna, shokolaadikooki suua ja unustada ara et kusagil eksisteerib midagi muud peale tee ja koogi.

Nagu Agu Sihvka seda tegi, tuleb alustada algusest. Uks mu probleemidest sai alguse laupaeval, voi pigem kull juba jupp aega varem, kuid sai taiesti uued mootmed laupaeval.

Nimelt see vanamees kellega uhes majas elan, on ikka tosiselt veider kuju. Kui ta on vetsus, ei sulge ta enda jarel ust, vaid haalitseb seal julgelt minu ja mu majakaaslase kuuldes. Oosel tal telekas uurgab toas - oleme talle pidevalt oelnud et ta haale maha keeraks, kuid ta suudab seda vaid uhe oo meeles pidada ja jargmine oo taas telekas uurgab. Samuti on tal harjumuseks mooda maja ringi liikuda maardunud aluspesus. Elasime uhe asja ule, pigistasime silma teise asja suhtes kinni, laupaeval aga igatahes sai minu ja mu majakaaslase moot tais - ta otsustas taiesti paljalt kooki tulla.

Mida teha sellise asja suhtes uldse?. Kas pole veider oelda inimesele et - vabandust, kuid kas te voiks palun riideid kanda?. Igatahes minu narviriismed utlesid selle peale loplikult ules ja ma otsin nuud aktiivselt omale uut elupaika. Ma pean sealt ara saama, PEAN. Kui ma pean veel oosel ta ahkimist ja peeretamist tualettruumist kuulma, siis.. ma ei teagi.. midagi hasti koledat igatahes..

Samas kui asjade positiivset poolt vaadata, siis sellest juhtumist vahemalt niipalju kasu, et me veetsime majakaaslasega terve ulejaanud paeva sobralikult koos uksteist lohutades ja oma probleemide ule naerdes. Samuti narvide kosutuseks kupsetasime majakaaslasega ohtul shokolaadikoogi ja laksime naabrimehele kulla, kes hasti lahe noor arhitekt ja samuti selle lolli vanamehe ule tihti irvitab.

Oeh. Eks nais mis sellest saab. Igatahes paberimajandus saab tore olema juhul kui peaksin saama kolida, sest peaksin siis end umber vormistama teise elukohta ja see taas usna suure toenaosusega piibli paksuse virna erinevate vormide taitmist tahendab. Tore, kas pole?

Aga siin moned pildid mis lopuks malupulgale viitsisin tosta ja kooli tassida.

Selline naeb see kohake valja kus hetkel elan..

See on minu tanav.

Pilt kohalikult linnakesest.

Kohalik rannaloik.

Nagu Korralik Ulioplane Kunagi..

2006-08-18T15:16:00.000+02:00

Eile oli mul esimene toeline Kopenhageni pubiohtu. Kaisin sopradega linnas olu joomas ja pargis mingit tasuta kontsert-valgusshoud vaatamas. Monus soe ohtu oli linnas ringi uitamiseks. Pubi kus kaisime oli kull uks koige jubedamaid kus ma iial olnud olen - suitsune, poolpime ja igal pool oli graffitit (see pidigi vist selline ruumikujundus olema) - kuid olu oli aarmiselt odav seal ja sellest tulenevalt oli pubi puupusti noori purjus inimesi tais.

Tana kutsuti mind mingisse klubisse. Kuigi ma ei ole klubiinimene, voibolla ma isegi lahen. Kodus istuda ei ole ka toredam. Ja vahemalt sobrad on kaasas kes on taitsa vahvad inimesed.

Sain ka oma kondanikuregistrinumbri katte tana. Nada parast peaks selle kaardil katte saama. Elu laheb jupp maad lihtsamaks ja odavamaks nuud. Kui seda numbrit sul siin ei ole, siis absoluutselt koiki asju tehakse poole kauem ja poole kallimalt, kui uldse.

The Unbelievers Shall Perish

2006-08-17T13:54:00.000+02:00

Mul laheb majanaabriga aina huvitamaks. Tana hommikul oli meil "sobralik" vestlus teemal - kas tanapaeva uhiskond ahistab hirmkolejubedalt naisi ja kas soorollid on uhiskonna poolt peale surutud motetus, voi on selles ka siiski iva. Tema igatahes tunneb mulle kaasa et mina olen ohver ja hoolitsen liiga palju oma valimuse ja riiete eest. Edu talle. Tema jalgadelt voiks kull villa koguda, ning kui ta peaks suutma kaia kingadega, siis ma soon kuu aega ainult tomateid. Igatahes meie vestlus loppes sellega et ta turtsatas irooniliselt kooli ukse ees mulle "Im glad you think so" ja marssis minema. Voibolla peaks omale pentagrammi hankima, lihtsalt et talle rohkem narvidele kaia. Ja hommikuti kauem tualettruumis peegli ees juukseid kammima. Voi t-sark kirjaga - for every animal you dont eat, I´ll eat three. Vaatan, kas saan ta hulluks ajada enne kui August lopeb voi mitte. Muig.

Siin uldse massiliselt vegan`e. Minu taani keele grupis naiteks uks. Uks poiss kui seda kuulis kusis opetajalt kova haalega ule klassi kuidas on - ma tahan vaalajahile minna - taani keeles. Vaene tudruk oli nii solvunud selle peale, koik teised naersid. Ma toesti ei saa sellistest aarmustest aru. Milleks rikkuda oma tervist?

Ahjaa. Mu majanaaber suutnud minus ka Alanis Morrisette viha tekitada. Enne mulle meeldis see lauljanna, nuud, peale iga neetud paev tema laulude kuulamist, on mul usna monus iiveldus juba. Nagu uks mu sober soovitas, on viimane aeg seletada talle kuidas Alanise lauludes on palju lahedaid satanismile vihjavaid metafoore.

Ja mis puudutab filme, siis paar ohtut tagasi motlesime et laenutame koos mingi filmi. Peale poolt tundi arutamist leidsime et me ei suuda leida uhtki filmi mida me molemad oleksime nous vaatama.

Aga tegelikult peaks ma temale siiski pigem kaasa tundma. Tema valimuse ja motteviisiga ei saa tal elus kerge olema. Voi vahemalt jaab ta vaga paljustki toredast ilma.

The Retarded Corner

2006-08-16T16:13:00.000+02:00

Oeh.. Kaisin tana elamisluba ajamas. Kui Eestis Taani saatkonnas raagiti mulle et mul vaja x dokumenti taita ja mingeid pangatoendeid tuua, siis siin anti mulle lihtsalt 2 lehte taita tavaliste isikuandmetega, kusiti passi ja kirja kohalikult ulikoolilt ja oligi koik. Juhul kui ma toesti nii lihtsalt saan elamisloa, siis mul aarmiselt hea meel et ma ei hakanud Tallinnas end pooleks muretsema selle parast, vaid otsustasin Taanis asju ajama hakata. Veider.

Teine veider asi on see, et jargmine neljapaev juba mul esimene taani keele eksam. Mida ma siiani oskan oelda?.. "Hvor kommer du fra?" ja "Jeg skal have ett stykk chokoladekage". Tubli mina. Samas ma isegi osav. Pool meie klassist ei suuda isegi selliseid lauseid veel kokku panna. Nad naersid et nad on meie "retarded corner". Samas kui sul emakeeleks inglise keel ja sa iialgi uhtki teist keelt oppinud ei ole, siis taani keel on loomulikult aarmiselt raske.

Ja see vanamees ajab mind hulluks. Nuud kurtis selle ule, et ma tema arust hoian kulmkapi ust liiga kaua lahti kui motlen mida suua/suua teha. Samuti hommikul arkasin taas selle peale ules, kuidas ta tualettruumis ohkis. Ma toesti ei tea ega taha ka teada mis ta seal teeb. Ja ma ei saa tosiselt aru miks ta ei voiks ust kinni panna enda jarel et ma ei peaks kuulma tema haalitsusi.

Uritan homme paar uut pilti lisada siia. Kaisin puhapaeval umbruskonnas pildistamas. Tervelt tund aega ei sadanud vihma ja ma kaisin rattaga rannas ja kohalikus poes.

Bussijuhid vol. 2

2006-08-12T13:00:00.000+02:00

Veelkord kummardis Taani bussijuhtidele. Kondisin uhe tudrukuga tanaval raamatukogu poole kui liinibuss mu korval seisma jai ja bussijuht kusis ega ta meid natuke maad edasi viia ei saa. Eestis sellist asja iialgi ei juhtuks.

Aga sajab siin juba teist paeva jarjest. Jube. See ei ole tavaline vihm, vaid selline toeliselt paks hall sudune vihm. Usna masendav ilm.

Inimesed on koikjal uhesugused

2006-08-11T13:22:00.000+02:00

Tana on mul olnud nii halb paev, et ma parem ei mainigi seda. Aga siin moned pildid mu elamisest keda huvitama peaks.

Kuninglik Uhistransport

2006-08-04T15:39:00.000+02:00

Avastasin just probleemi. Kui ma olen raamatukogus, siis ma tapitahti ei saa, nii et tapitahti ei saa ka olema. vahemalt hetkel mitte. Raamatukogus isegi XP taani keeles. Mitte midagi ei saa aru mis oeldakse voi mis kusagil on. Aga vahemalt interneti leidsin ules.

Igatahes olen kohal siin. Veider. Koik on vaga veider. Inimesed on kummalised, keel on kummaline, kaitumine on kummaline, susteemid on kummalised. Kasvoi uhistransport millega hommikul tutvusin. Linn on jagatud tsoonideks, ning pileti hind soltub sellest kui mitmes tsoonis sellega soita tahad. Mina aga et kooli ja koju minna, pean labima kolme tsooni. Mu pileti hinnaks on 420 dk mis on minu meelest kull puhas roovimine paise paeva ajal. Aga noh, rattaga ka ei viitsiks vandata. Samuti bussiga ei saa punktist A punkti B otse soita, vaid tuleb vahepeal maha minna, sest uks tsoon loppeb ja teine algab ja tsoonist otse teise tsooni mu buss ei soida. Ka mu kodu on imelik. Seal oleks nagu aeg umbes 15 aastat tagasi seisma jaanud. Kogu sisustus lohnab kopituse ja ammuste paremate paevade jarele. Aga koige hullem ei ole - mu toas on televiisor (naitab tervelt kolme Taanikeelset kanalit) ja ise votsin lapaka kaasa. Kassetimangija on ka, muig, mu majanaaber kuulab sellega Shakirat. Majanaaber on ka kummaline. Inglise tudruk kes on sellise elava sportliku hingega, valja arvatud siis kui tubakat tombab. Ja seda ta teeb usna tihti. Tombab suitsu ja kuulab Shakirat ja Tatood. Voi vahemalt tanase paeva suhtes mul selline mulje tekkinud. Toas mul ka aeg-ajalt mingi kummaline ilma passwordita wifi levib, kuid see vaga kaootiliselt ilmneb. Umbes et viis minutit on, siis jalle ei ole, siis jalle on, siis jalle ei ole. Ei teagi kuskohast see tapselt tuleb voi kelle oma see on. Maja peremees aga selline tavaline pensionar tundub. Nagin teda vaid 20 minutit kui hommikul pakid ara panin ja votme votsin. Aga ihne tundub ta kull. Voi siis lihtsalt aarmiselt laisk. Eks see veel selgub. Aga nuud mu aeg hakkab raamatukogus vaikselt tais tiksuma. Tund aega saab jarjest olla. Tegin oma vana lambi seebikaga paar pilti ka oma toast. Akki kui satun monele jarjekordsele wifilainele oma toas, siis saan ka need ules panna. Kui ei, siis akki jargmine kord. Nuud aga tagasi koju vaikselt.

The Painkiller

2006-08-03T18:52:00.000+02:00

Oeh.. Seoses eilse õhtuga on mind terve päev kummitanud Fun Lovin`Criminals`i Scooby Snacks laul - "Running around robbing banks all wacked off of Scooby Snacks". See on just seda tüüpi laul mis võiks kummitama hakata. Eriti kui oled seda eelnevalt tiba ebakaines olekus ümisenud. Aga vähemalt oli eilne õhtu väga meeldiv, mida aga üldse tänase õhtu kohta öelda ei saa. Nii väga tahaks aega 24h tagasi pöörata. Või hoopis seisma panna.

Mul terve päeva stabiilne peavalu olnud, millele lisandus õhtul veel kõhuvalu. Tõenäoliselt muretsemisest. Ma ei tea kas olen hirmul, kurb, rõõmus või mida ma üldse peaksingi olema. Vanaema helistas mulle ja rääkis pool tundi sellest kuidas ta teab kui mures ma olen ja kui hirmus see kõik on ja kuidas igasuguseid koledaid asju võib juhtuda. Kui ma enne temaga rääkimist olin veel üsna optimistlikus tujus, siis tema suutis küll minust viimasegi elevuseraasu peletada. Ma tean et ta ei teinud seda meelega, lihtsalt ta vist ei suuda midagi muud teha kui muretseda. Või vähemalt ma ei mäleta mil ta viimati oleks rääkinud millestki muust, kui sellest kui halvasti kõik on, kui kole kõik on ja kuidas iga hetk võib saabuda pikk ja piinarikas surm. Optimism ei ole temale.

Aga kohvrid on nüüd ära viidud ja kõik asjad koos. Ainult mu rüperaal veel vajab pakkimist ja siis on uneaeg. Pean umbes pool viis hommikul ärkama et 6.40 lennukile jõuda.

M nagu Mumps

2006-08-02T01:13:00.000+02:00

----------------
Kuna mitu inimest arvas et blogi oleks "popp ja noortepärane" ja kuna mulle endale üldiselt kirjutada meeldib, alustasingi nüüd sellega. Esiteks vabandan kohe kirjavigade ja stiilivigade ja tont-teab-mis-vigade pärast veel, sest mul neid kohe kindlasti rohkelt siin. Kirjutan kiirelt ja lihtsalt seda mis hetkel pähe tuleb, nii et ei vastuta kvaliteedi eest. Aga kui sa ilma eriliste nõudmisteta vaid minu tegemistest lugeda tahad, siis peaks see loodetavasti sobima küll.
-----------------

Oeh.. Ainult kaks päeva ongi veel lennuni jäänud.. Kuidagi raske on end selle mõttega kohandada. Isegi kohvreid vaadates ei tundu minek veel reaalne. Tunnen et mul ikka veel aega enam kui piisavalt, kuigi tegelikult üldse ei ole. Üritan vaikselt pakkida ja asju kokku otsida, kuid kõik väga aeglaselt liigub. Ainus mis täna näiteks tegin, oli et käisin sõnaraamatut otsimas - mida ma peale viit raamatupoodi ikka ei suutnud leida. Ainus mis üldse kusagil oli, oli mingi kummaline fraasiraamat. Õhuke raamat mis sisaldab selliseid sõnu nagu mumps, kopsupõletik ja marineeritud valge heeringas.

Nagu sellisele raamatule kohane, midagi eriti mõistlikku seal ei tundunud olevat. Samas see oli äärmiselt odav, naljakas ja lihtsalt lahedalt veider, nii et igaks juhuks hankisin. Kui muud otstarvet ei ole, siis vähemalt naerda saab. Nüüd enamiku õhtust olengi seda sirvinud ja oma mobiiltelefonile uut tausta teinud.

Tüüpiline käitumine minu puhul - miks teha midagi mõistlikku, kui saab tegeleda ka täiesti tarbetute asjadega. Aga nüüd magama. Homme peaks siiski midagi asjalikku ka tegema.