Seiklused Taanimaal

-ehk klaustrofoobi hirmuunenägu

The Painkiller

Oeh.. Seoses eilse õhtuga on mind terve päev kummitanud Fun Lovin`Criminals`i Scooby Snacks laul - "Running around robbing banks all wacked off of Scooby Snacks". See on just seda tüüpi laul mis võiks kummitama hakata. Eriti kui oled seda eelnevalt tiba ebakaines olekus ümisenud. Aga vähemalt oli eilne õhtu väga meeldiv, mida aga üldse tänase õhtu kohta öelda ei saa. Nii väga tahaks aega 24h tagasi pöörata. Või hoopis seisma panna.

Mul terve päeva stabiilne peavalu olnud, millele lisandus õhtul veel kõhuvalu. Tõenäoliselt muretsemisest. Ma ei tea kas olen hirmul, kurb, rõõmus või mida ma üldse peaksingi olema. Vanaema helistas mulle ja rääkis pool tundi sellest kuidas ta teab kui mures ma olen ja kui hirmus see kõik on ja kuidas igasuguseid koledaid asju võib juhtuda. Kui ma enne temaga rääkimist olin veel üsna optimistlikus tujus, siis tema suutis küll minust viimasegi elevuseraasu peletada. Ma tean et ta ei teinud seda meelega, lihtsalt ta vist ei suuda midagi muud teha kui muretseda. Või vähemalt ma ei mäleta mil ta viimati oleks rääkinud millestki muust, kui sellest kui halvasti kõik on, kui kole kõik on ja kuidas iga hetk võib saabuda pikk ja piinarikas surm. Optimism ei ole temale.

Aga kohvrid on nüüd ära viidud ja kõik asjad koos. Ainult mu rüperaal veel vajab pakkimist ja siis on uneaeg. Pean umbes pool viis hommikul ärkama et 6.40 lennukile jõuda.

posted by Kati @ 6:52 PM