Seiklused Taanimaal

-ehk klaustrofoobi hirmuunenägu

Öised Filatelistid

Oeh.. Aega võttis, kuid tunnen end taas peaaegu et inimesena. Eilne õhtu oli küll äärmiselt sürr ja täna hommikul oli üsna paha, kuid vähemalt oli see üks lõbusamaid üritusi üle pika aja.

Alustasime õhtut odava veini ja kohalikust hiinakast take-away ostmisega. Ilm oli nii mõnusalt soe, et otsustasime õues süüa - otsisime ühe vaba pingi ja lihtsalt istusime ja lobisesime. Mõne aja pärast tulid meie juurde kaks poolakat. Üks neist istus minu kõrvale ja hakkas minuga taani keeles rääkima - kui sai aru, et ma ei saa temast aru, hakkas väga vigast inglise keelt rääkima. Teine lihtsalt seisis meie juures. See kes istus, oli küll tõsine jobu - kutsus meid enda juurde oma "margikogu" vaatama. Jeerum küll. Kui me naersime ja -ei aitähh- ütlesime, kutsus meid endaga klubisse. Kui me selle peale ka teatasime, et me ei ole klubiinimesed, oli vaeseke üsna shokis. Igaks juhuks küsis viie minuti pärast uuesti, et ega me klubisse ei taha minna. Muig.

See teine poiss aga, kes seisis, oli tore. Veider, kuid tore. Enamiku aja ta lihtsalt seisis, muigas ja ütles paar korda oma istuvale sõbrale et - hei, kuule, ole ometi normaalne. Siis kui istuv poiss meie ära sebimise suhtes lootuse kaotas, hakkas seisev poiss meiega hoopis vene kirjandusest rääkima. Väitis et vene kirjanikud on ta lemmikud - seletas pikalt Bulgakovist ja Dostojevskist ja oli rõõmus et me vene keelt oskasime. Miskipärast hakkas mind Anastasiaks ja Anni Anna Kareninaks kutsuma. Aga ta oli tore. Igatahes mida enam me raamatutest rääkisime, seda mornimaks istuv poiss muutus. Mõne aja pärast läks ta lihtsalt ära. See vene kirjandusest rääkiv poiss aga jäi meiega edasi lobisema. Mõne aja pärast tuli linna veel üks meie sõbranna ja läksime siis neljakesi edasi Põdra pubisse (veider koht, veider nimi - selline üliõpilaste/noorte boheemlaste baar), ning see poiss tegi meile mitu ringi õllet välja.

See pubi oli naljakas. Väga palju väga veidraid inimesi. Ma läksin hetkeks õue värsket õhku hingama, siis mingi tüüp tuli minu juurde ja küsis kas võib mind suudelda. Kui ütlesin ei, oli ta väga imestunud. - miks mitte? ainult üks musi. Muig. Õnneks tuli Ann siis välja ja ma sain sellest tüübist eemale. Samas keegi laskis Anni õhupüssist mitu korda. Ann oli üsna kuri - lubas "selle nuffi üles otsida ja talle peksa anda. Nagunii mingi neetud fps´ikas kes aknal istub, headshotte teeb ja itsitab."

Aga tore õhtu oli.

posted by Kati @ 4:50 PM