Seiklused Taanimaal

-ehk klaustrofoobi hirmuunenägu

Rocky Horror Picture Show

Täna mind sõna otseses mõttes räägiti surnuks. Peale oma loengut läksin selle venelannaga raamatukokku. Hämmastav, kuidas mõni inimene võib lobiseda - kuigi jah, venelaste puhul pole vist selle üle midagi imestada. Mina kahjuks ei ole kuigi harjunud vene keelt kuulama, eriti nii suures koguses korraga, nii et üsna varsti oli mul pingutusest peavalu juba tekkinud. Aga noh, kui selle tädi üle elan, siis mu vene keel peaks hämmastavaid edusamme tegema, ning see iseenesest ju hea.

Aga jah, ma lähen üsna tõenäoliselt tema juurde elama. See tuba seal on küll natuke väiksem (see ON võimalik, ma avastasin hämmastusega), kuid muidu seal mõnusam. Ja ma hoiaks elamiselt umbes 1000dk kuus kokku, mis päris suur raha. Kohtusin ta pojaga ka - õpib informaatikat ülikoolis ja tundub üldse üsna abivalmis ja mõistlik poiss. Samas tõenäoliselt üsna häirivalt intensiivne suhtlemiskursus saab mul küll selle venelannaga olema. Siiski, tegelikult tuleb ka see mulle kasuks - vaikne ja enamasti endasse tõmbunud eestlane nagu ma olen. Teiste inimeste eest ei ole kusagile pääsu, isegi kui ma seda aeg-ajalt väga tahaks. Tänase päeva jooksul, ainult teel raamatukokku, jõudis ta mulle juba kaht teist venelast tutvustada. Rääkis mulle pikalt ka sellest kui tähtis on omada sõpru, kuidas ta üldse üksi olemist ei talu ja kui hea meel tal on et mul siin Ann on (võtsin Anni korterit vaatama minnes kaasa). Sellest venelannast aga on niisama kasu ka - hoidsin täna tema abiga üle 200 krooni ühe raamatu ostmise pealt kokku, tal oli see juba olemas.

Mis puutub aga korterit vaatama minemisse, siis sellega mul teistmoodi seiklus oli. Kohe näha et vaba maailm - bussijuht tundus alguses naine olema, kuid siis ma küsisin et kas ta Legrave kiriku juures peatub. Üllatus missugune - ta võttis päikeseprillid eest, hakkas rääkima ja mina ausõna ehmatasin - täielik Dr. Frank-N-Furter vaatas mulle vastu, isegi hääl oli sarnane. Sellise naisega pimedal tänaval kohtuda küll ei tahaks. Muig. Ma oleks äärepealt isegi bussis kiljatanud.

Aga muud ei olegi vist hetkel. Teen tassi teed ja üritan uinuda.

posted by Kati @ 11:53 PM