Elu nagu Puhhil..
Hämmastav.. Jälle on sotsiaalset suhtlemist rohkem kui aega või viitsimist. Nüüd kui elan linnale ligemal, tulevad sõbrad külla tihemini, omamoodi isegi ööbimispunktiks muutunud - kui pubitiirult tulekul kojumineku isu ei ole, kandideeritakse minu sohvakohale.Täna ütesin Anni pubiideest ära, sest lihtsalt ei olnud jaksu minna enam. Lihtsalt istusin kodus ja lugesin ja vaatasin Stargate´i. Homme nagunii külalised jälle ja võibolla ka ülehomme. Samas mul on kogu aeg tunne et kui ma kellegile ära ütlen kuhugi minemise suhtes, siis ma kuidagi aega kaotan. Omamoodi naljakas - tunda süümekaid vähese läbustamise pärast.
Hetkel igatsen oma Pride and Prejudice dvd järgi mis ikka veel Ruthi käes. See tuletab meelde ka selle, et pean Ruthile helistama ja ta külla kutsuma enne kui ta tagasi läheb. Oleks viisakas minust.
Bahh.. peaks magama minema.. kell juba lihtsalt liiga palju.. uni.. auuuuuu!!??!!..
Ja vahel päeva kõigist jamadest väsind,
Ma istun laua taga, kätel on pea.
Ja vaiksel valgusel mu tuppa nagu päeva sügis,
On valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea...
Kui suurde sinisesse ruumi varun kõik mis küsind
Siis hinges rahu, tean, et midagi ei tea
Ei head ei kurja kahe hingetõmbe vahel
Sinna maailm lahedasti mahub.
/Metro Luminal - Hingel hakkab hea
ps. Eesti muusikat õhtustel Kopenhageni tänavatel kuulata on ülimõnus.
posted by Kati @ 5:16 AM
0 Comments:
Postita kommentaar
» Home