Fretless
Mul on mõnikord tunne, et ma olen mingi omadega sassis inimeste magnet. Täna kui koju tulin, siis Ira oli endast üsna väljas. Oli oma mehega rääkinud ja too oli teatanud, et tema arust on nende abielu läbi, ja et ta tahab omale hoopis naist kellega last saada. No edu talle sellega. Mina aga istusin üle tunni köögis ja kuulasin kuidas mees seda ja toda ja kolmandat ja neljandat asja valesti tegi ja kuidas üldse kogu meessugu peaks tugeval leegil kõige sügavamas põrguaugus põlema.. Eks näis kuidas tal tuju homme on. Täna tegelikult ta isegi üllatavalt rahulikult võttis asju tema kohta. Võibolla suurem emotsioonitulv alles homme kohale jõuab.Samuti olen Nickiga tülis taas. Või noh, mitte tülis, vaid pigem ta mossitab mu peale taas. Ma pidin üleeile talle külla minema, sest tal peapõrutusega igav kodus olla, kuid mul läks raamatukogus arvatust kauem, ning kui helistasin ja küsisin et ega ta parem järgmine päev kokku saada ei tahaks, hakkas ta mossitama. Teatas mulle et kogu mu elu pöörleb ainult ümber raamatute, ja et see ei ole normaalne. Samuti teatas mulle et raamat, mis pole Andy McNabb´i kirjutatud, ei vääri lugemist, ning ta sellest põhimõttest uljalt kinni pidanud. Minul olid loomulikult sellest arusaamast enda arusaamad, ning need eriti tema omadega kokku ei sobinud. Selle tulemusena leppisime kokku, et tõenäoliselt on targem mõnda aega üldse mitte näha. Eks näis mis sellest saab. Hetkel ei suuda millegi peale mõelda. Tahaks end vaid voodisse lohistada, natuke aega mingit mõttetut seriaali läpakast vaadata ja siis uinuda.
Ostsin täna omale paar isevärvitavat jõulukuulikest poest. Võib-olla nokitsen natuke nende kallal hoopis. Värvimine enamasti aitab halva tuju ja imelike emotsioonidega võitlemisel.
posted by Kati @ 10:05 PM
0 Comments:
Postita kommentaar
» Home