teisipäev, november 14

Mõnikord on isegi üsna naljakas..

See nädalavahetus oli küll väga vahva. Veider, kuid vahva. Alustasime reedel. Nick kutsus mind glögi jooma, kuid kui kohale jõudsin, avastasin et olen ainus tüdruk 5 poisi seas, kes just kõik palka saanud ja tahtsid kõike muud kui glögi juua. Nojah, egas midagi. Mulle tehti üks ring teise järgi välja. Lõpuks olin omadega juba nii kapsas et tantsisin mingi tibiga diskot mingis klubi moodi asjanduses. Nendel oli kõigil väga lõbus. Nick teatas mulle et ei olnudki minus seda külge veel näinud. Ega mina ka seda külge endas eriti tihti ei näe, ega tahagi näha. Muig. Vahepeal aga üks ta sõpradest küsis minu telefoninumbrit, ning andis enda oma. Mina tol hetkel midagi sellest eriti ei mõelnud. Mingi hetk öösel ma tundsin et kui veel joon, siis mul kojuminek läheb liiga keeruliseks, seega ütlesin headööd ja läksin koju. Nick muretses mu veidi taaruva kõnnaku pärast, ning tuli minuga kaasa. Jäi minu sohvale magama, mina tõmbasin end oma voodisse kerra. Umbes tunni aja pärast tuli telefonikõne - kuule, ma olen taksos sinu poole teel. Viitsid alla mulle vastu tulla?. Peale hetkelist mõtlemist jõudis mulle kohale et see on too pubi tüüp. Äratasin Nicki üles ja ütlesin talle et tegelgu oma sõbraga kes kangesti siia kipub. Tegelikult aga ei olnudki vaja tegeleda. Ta astus minu tuppa, kukkus põrandale ja vajus sügavasse alkounne. Ainult aeg-ajalt lasi pika peeru ja norskas. See oli tema elus olemise tunnus. Hommikul haises mu tuba nagu mingi odav Kopli baar ja kõigil oli peavalu. Ira ainult itsitas ja küsis et kuidas mul seekord kaks meest endale haarata õnnestus.

Laupäeva õhtu kujunes Eesti-Türgi joomapeoks minu pool. Ann ja ta kaks sõbrannat Eestist võtsid ühe meie türklasest koolikaaslase ja ta sõbrad minu poole kaasa. Nemad võtsid omakorda kanget türgi alkot kaasa. Lõpptulemusena oli mul elutoas üheksa üsna purjus inimest kes laulsid, lällasid, kiljusid. Ira ei olnudki pahane. Pakkusime talle Vana Tallinnat, mille ta rõõmsalt vastu võttis, ning teatas et see tuletab talle ta noorust meelde. Pühapäeval olin ma üsna surnud omadega. Nick, kes tavaliselt iga paari päeva tagant mulle sõnumi saadab, ei vastanud mulle kuni tänaseni. Nüüd saatis lõpuks sõnumi et - Ive been drunk 4 days in a row, have not really been in a condition to talk. Imelik, et ta üldse töölegi sai niimoodi.

Nüüd aga panen end väljaminekuks riide, käin raamatukogus, siis üritan selle maja pesu pesemise süsteemist aru saada. Siin on mingi eraldi pesutuba kuhu tuleb end registreerida ja mingi spetsiaalse võtme saab ja tont teab mida veel.

posted by Kati @ 2:59 PM

Powered by Blogger

Design by Beccary