Seiklused Taanimaal

-ehk klaustrofoobi hirmuunenägu

Tere peavalu...

Gaah.. ma olen oma majapidajannast üsna tüdinud. On tore, kui inimesed minuga suhtlevad, kuid see, et ta iga 10 minuti tagant mõne uue kriisi tõttu mu tuppa jookseb, hakkab vaikselt ära tüütama. Samuti tema kisa, matid, svoolotsid, üleüldine suhtlemisviis. Hetkelgi pea tuikab ja mõistus on kokku jooksnud. Ootan et Rune helistaks, lähen tema poole magama. Hea et keegi omi ruume omab ja ei ole kitsi neid jagama. Muidu hommikul kell kuus Ira jälle kolistab mööda korterit ringi. Seal saan vähemalt seitsmeni rahulikult magada ja siis raamatukokku edasi minna. Kodus lihtsalt midagi tehtud ei saa. Tundub et Rune saab mu situatsioonist aru, ta ka Ira kisa kuulnud kui ma arvutis temaga rääkinud. Isegi kass kolinud minu tuppa elama. Ira väitis et kass on nii pahane ja rahutu kui mind kodus ei ole. Võibolla tõesti Ira närvilisus kassi ka nakatab või midagi. Hetkel Sitri aga väga rahulikult mul süles kerra tõmbununa magab nina sabas. Ann imestas, et kuidas ma alati nii kummaliste inimeste otsa satun. Tõesti ei tea, lihtsalt juhtub. Mul ei ole tavamõistes normaalsete inimeste tundmisega kunagi eriti õnne olnud. Aga see selleks. Vähemalt natukenegi edu olnud mu esseedega ja kõige hullem masendus hetkel ei kimbuta.

Rääkides masendusest - laupäeval on Anni äraminekupidu. See tuletab mulle meelde et ka minul ei ole enam kuigi kaua siin olla jäänud. Kõigest kuuke veel, mis aga väga kiirelt mööduv ajaühik. Mulle siin täiesti meeldima hakanud, isegi kahju on tagasi Tallinna minna, linna kus kunagi midagi heas mõttes põnevat ei juhtu. Aga hetkel ma veel selle peale mõelda ei taha. Parem tunnen rõõmu sellest, mis veel järgi jäänud ja tegelen kojuminekuga kui selleks aeg on käes.

Samas väga lõbusaid asju ka viimasel ajal juhtunud. Näiteks sain sellelt sõbrannalt Tallinnast kes Vana Tallinna tõi ka paki komme. See tavaline kilekotis jõulutuutu. Pakkusin ka Runele Kalevi komme. Ta vaatas pakki ja imestas sõna jõulutuutu üle. Ma üritasin teda õpetada seda hääldama, kuid see lõppes sellega, et ma lihtsalt naerust pisarates ja kõõksudes hingata üritasin.
Jouluuutu, jouulutuuut, jouuuluuut, jouluuut, jouuuuulututuuu... Kuna tal on lubatud minu taani keele häälduse üle naerda, ta väga pahane ei olnudki et ma tema üle sel viisil naersin..

Ja eile käisime Anni ja Ericaga Roskildes. Vaatasime Viikingite laevu ja kohalikku toomkirikut. Samuti hästi armas linnake. Ostsin ka paar hästi odavat jõuluehet ja paar kuuseoksa oma tuppa. Nüüd vähemalt natukenegi jõulutunnet.

Oeh.. miks päevad liiguvad nii kiirelt?

Tõin täna raamatukogust uut muusikat.. Eels´e ja Bob Geldof´it ja Rahmanovit. Hea kompositsioon.. kuigi Eelsid depressiivsuseastmelt küll Geldofiga üsna võrreldavad.

Sink with me beneath the waves
Drowning not waving
Stay a little
Dream a while
On loving and being loved

Brilliant shafts of chemical light
Pierce the gloom
Turn on the night
Talk to me a while
On loving and being loved
Whatja have to do to got a drink here
Whatja have to do to get a drink

Trip down to the great unconscious
Lose yourself feel slightly nauseous
Past nowhere, nothing
And the void between them
It´s red and gold and orange too
This underwater´s much to blue
Silent silver jellyfish sail past you

The cushion´s soft, the fire´s warm
The candle burns
This feels like home
I fall into your arms
Almost happy

It´s not exactly Ovaltine
But welcome to the new routine
Whatja have to do to get a drink here

// Bob Geldof - The New Routine

posted by Kati @ 9:01 PM