Uni, valuvaigistid ja shokolaad..
Oeh.. milline veider päev taas.. Hommikul ärkasin kell kuus. Toimetasin niisama toas umbes 12ni, siis otsustasin pikema jalutuskäigu teha. Õues oli niiske, külm tuuline. Kui tagasi jõudsin, algas metsik kõhuvalu. Ira´t kodus ei olnud, tema ajas oma lahutuspabereid. Hommikul ütles et ta tuleb viieks tagasi, siis tuleb talle üks ta grusiin meestuttav külla. Kell oli alles kaks, nii et tegin tassi sooja teed, võtsin valuvaigisti ja mõtlesin uinaku teha. Kell viis äratas mind metsik uksekellahelin. Ma mõtlesin et - ah, küll Ira ukse lahti teeb ja vajusin uuesti unne. Järgmine hetk teadvust oli seotud uksele kloppimisega. Korter oli ikka pime, kedagi kusagil ei liikunud. Läksin küsisin - kes on?. Tuli välja et see mees saabus, küsis et kus Ira on. Helistasin Irale, küsisin kus ta on - oli veel ülikoolis. Teatas mulle et - ma umbes 15 minuti pärast saabun, lase ta sisse ole hea, ma helistan talle mobiilile. Siis tuli välja et mees oli mobiili koju unustanud. Ma üritasin talle selgeks teha et Ira tuleb varsti ja et ta ootaks teda elutoas. Too tahtis kohe arvuti taha minna. Ma tegin talle teed ja ütlesin et istugu vaikselt sohval ja oodaku enne Ira ära. Umbes 20 minuti pärast saabus Ira. Ta kilkas rõõmsalt et - oh, midagi toredat juhtus koolis, keegi oli oma võla talle tasunud. Tuli välja et võla tasumine seisnes vastava suitsetamisaine kinkimises. Ta hakkaski kohe suitsetama - nii minu kui mehe ees. Too tundis end ilmselgelt ebamugavalt ning kui ma tahtsin lahkuda, kutsus Ira mind veini jooma ja shokolaadi sööma nendega. See mees oli ikka paras molkus. Või noh - ta tõi odavat shokolaadi, odavat veini ja kuigi tal väidetavalt professorikraad, ei osanud ta korralikult vene keelt rääkida, väga halvasti inglise keelt ja üldse tundus selline paras luuser. Üritas Irale üht arvutimängu installida, kuid ka sellega ei saanud hakkama. Lõpuks mul hakkas temast kahju ja ma installisin selle ise. Jube raske on vene keeles üritada seletada mida arvutis tegema peab. Mul vastav sõnavara täielikult puudub. Ira oli temaga ammu netis kohtunud ja olid korra varem kinos ja loomaaias käinud. Ta tahtis sellest mehest lahti saada, kuid tahtis et mees ise sellest aru saaks, mitte et otse ütlema peaks. Täna aga mees sai sellest küll väga hästi ära. Niipea kui talle see kohale jõudis, tõusis püsti ja läks. Võttis veinipudeli ka kaasa. Kui ta oli läinud, jäi Ira minuga elutuppa niisama jutustama ja oma päevasündmustest rääkima. Siis hakkas ta sõbranna talle helistama - skypes, mobiilil, skypes, mobiilil. Ira ei tahtnud temaga rääkida, kuid lõpuks mõlemas umbes kuus vastamata kõne oli ja stabiilselt üks või teine helises. Lõpuks ta pani mõlemad kinni ja läks magama. Mina nüüd ka saan natuke oma kõrvu ja mõistust puhata. Oeh. Homme lähen tagasi Rune juurde. Mulle hetkel aitab sellest kõigest.
posted by Kati @ 10:05 PM
0 Comments:
Postita kommentaar
» Home