Seiklused Taanimaal

-ehk klaustrofoobi hirmuunenägu

esmaspäev, detsember 25

Jõulud :-)

Jõulud olid väga toredad. Runel on tõeliselt lahe perekond. Kõik lobisesid minuga ja pärisid üht ja teist ja tegid lolle nalju. Need olid ühed parimad jõulud mida üldse mäletan - midagi hoopis teistsugust kui see, millega Tallinnas harjunud. Maja täis igasugu sugulasi kes kõik kallistavad üksteist ja jõululaule ümisevad ja köögist toidupalu varastamas käivad enne kui kõik veel lauale asetatud. Siis mitu tundi kõik ümber laua istusid ja lobisesid ja sõid ja laulsid jõululaule ja üritasid mind erinevate asjadega haneks tõmmata. Taanlastel on mingi kummaline komme tõsise näoga ulmelisi lugusi rääkida ja siis itsitada kui uskuma jääd, või üritada sind iga hinna eest veenda kui ei usu. Runel ka kolm vanemat venda kelledest kaks arvutimänge mängivad ja fantaasiat/ulmet loevad ja kes väga rõõmsad olid, et minule ka sellised asjad meeldivad. Siis kingitusi jagati - põhiline asi mida üksteise kingiti olidki raamatud. Mina sain neli Ravenlofti raamatut - täiesti super. Ma kunagi poole sõnaga mainisin Runele et mulle Ravenlofti maailm meeldib ja et oleks tore Kopenhagenist mõne raamatu lisaks saada neile mis mul on. Rune vend aga ühes Kopenhageni paremini varustatud ulme/fantaasia/koomiksi raamatupoes töötab ja ta mulle neli neist hankis. Väitis, et rohkem Kopenhagenist neid leida ei ole võimalik, ning üks neist ammu läbi müüdud, kuid ta tuttavalt sai. Nüüd ma olen -
I, Strahd
I, Strahd - The War Against Azalin
Vampire of the Mists
ja
Anita Blake, vampire hunter seeriast Death of a DarkLord
raamatute väga õnnelik omanik.
Ja tundus, et ma meeldisin Rune perekonnale. Pärast koju minnes Rune ütles et kui ta õues suitsu käis tegemas, siis kõik kes temaga samal ajal sinna sattusid, olid väitnud et väga armas tüdruk olen ja ta ise väitis et tal igati hea meel et minu kaasa võttis - et ma olen " ilus inimene". ehh...
Minule tundus üsna uskumatu kui sõbralikult kõik minusse suhtusid ja kuidas kõik inglise keelt purssisid, isegi ta vanaonud jms tegelased ja kordamööda tõlkisid nalju, et mina neist ilma ei jääks ja kiitsid mind kui ma mõne lausega taani keeles ise hakkama sain või laulu kaasa laulda üritasin. Tõeliselt tore mälestus sellest õhtust.

Nüüd tagasi kodus. Rune sõitis kusagile kaugemale taani sugulasi külastama ja tõi mind hommikul autoga koju. Linn oli täiesti inimtühi kell 11 päeval. Vist üht inimest ainult nägin teed ületamas. Siin aga mind uus "elamus" ees ootas. Iral oli poeg külas ja kui ma tuppa astusin, kallistas Ira mind ja ütles et ma vaimselt valmistuksin karjumisest, sest tal tuleb sõbranna külla. Ta sõbranna on venelanna kes Taanlasega abiellus, kuid kes üldse oma eluga siin rahul ei ole. Selline paks ja üsna näotu ja üsna rumal, kuid tahab poolt maailma. Ira aeg-ajalt teda sõimab telefonis et too mõistlik oleks ja oma mehele liiga ei teeks, kuid too seda nõuannet kuulda ei võta.
Täna nad istusid kahekesi köögis ja karjusid kuni mina ta pojaga ja tolle teie naise mehega elutoas istusin ja teed jõin. Mina rääkisin ta pojaga, too mees aga lihtsalt istus tuimalt ja passis seina umbes kaks tundi. Siis üritas ära minna, kuid Ira lohistas ta tuppa tagasi. Siis veel umbes pool tundi istus ja seina passis ja siis Ira nad mõlemad välja viskas.
Igatahes naljakas.

Aga nüüd ma põletan natuke küünlaid, vaatlen oma kuuseoksi, söön oma viimased piparkoogid ära, loen raamatuid ja naudin lihtsalt jõuluaega.

Ja lõpuna ka veel rõõmsameelne jõulujutt Neil Gaiman´ilt eelneva hala vastukaaluks - Angels and Visitations raamatust :)

Nicholas Was...

older then sin, and his beard could grow no whiter. He wanted to die.

The dwarfish natives of the Arctic caverns did not speak his language, but conversed in their own, twittering tongue, conducted incromprehensible rituals, when they were not actually working in the factories.

Once every year they forced him, sobbing and protesting, into Endless Night. During the journey he would stand near every child in the world, leave one of the dwarves` invisible gifts by its bedside. The children slept, frozen into time.

He envied Prometheus and Loki, Sisyphus and Judas. His punishment was harsher.

Ho.

Ho.

Ho.

posted by Kati @ 3:53 PM 0 comments

reede, detsember 22

Jõululõunad ja lahedad taanlased..

Eile võttis Rune mind endaga kaasa ühe ta sõbra juurde järjekordsele jõululõunale. See oli hämmastavalt lahe üritus :-)
Ma üsna harva tunnen end sellises seltskonnas mugavalt kust ainult üht inimest tean.. või üldse suuremas seltskonnas.. seal aga 13 inimest oli ja nad kõik väga omamoodi ja väga toredad.. Ma suhtlesin isegi tüdrukutega sealt seltskonnast.. mõlemad täiesti tibid, kuid - täiesti uus mõiste minu maailmas - lahedad tibid..
Üks sellest seltskonnast töötas kokana, nii et toit oli imehea. Ma usun et ma hakkan Eestisse jõudes mandlitega magusast ja natuke kummalise maitsega riisipudrust puudust tundma ja sellest veidrast pasteedist mida suurte lõikudena süüakse ja mis ülihea maitseb, kuigi üsna kole välja näeb. Ja sibulad.. kummalised helepruunid magusad pehmed sibulad.. ma ei tea kuidas neid tehakse, kuid maitsevad väga head.. peaks välja uurima.. igatahes sõime end väga täis, jõime jõulusnappsi, niisama rääkisime, siis läksime bowlingut mängima.. Mina ei olnudki kõige halvem :-P Võitja sai diplomi, kuhu oli kirjutatud - Paltinum bowling diploma. You where the best! ja kuhu kõik hiljem oma allkirjad andsid juurde. See tüüp kes selle kirjutas, oli ametilt pianist ja ta inglise keel ei olnud just mitte kõige parem. Kuid mõnikord kirjavead mõnel asjal võivad isegi armsad olla - nagu sel puhul :-) . Ja see poiss ise väga naljakas. Ta jõi end üsna silmini täis, siis hakkas piraate immiteerima. Kui bussi sisenesime ja bussijuht me lärmakat seltskonda nägi, siis nina krimpsutamise asemel pakkus meile hoopis piparkooki. Bussijuht pakub piparkooki napsistele reisijatele - asi mida Eestis vist iialgi ei juhtuks. Hiljem kui maha läksime, saime veel piparkooki. Üks teine tüüp oli nagu hüperaktiivne kutsikas. Tal oli seljakott õllepurke täis, nii et käis kõigi juures tekstiga - hey, you want a beer? I have lots of beer! you want a beer? I know you want a beer! come on, have a beer! come on, have a beer! I know you want a beer! please, have a beer? pretty please have a beer?.. sel meetodil suutis peaaegu kõigile purgi õlut kätte sokutada. Aga jah. Nad olid väga lahedad. Kui pärast kolme aeg öösel hakkasime igaüks oma kodu poole minema, kõik kallistasid mind ja väitsid et olen parim.. muig.. Mina, kes ma tavaliselt kallistamise suhtes üsna allergiline, täiesti rõõmsalt kallistasin kõiki vastu. Loodan et näen mõndasi neist veel enne kui ära lähen.
Ära minemisest rääkides - Ann läks eile ära. Õhtu enne lahendasime ta Shotimaalt saadetud alkoholi ja komme ja niisama lobisesime. Mina, Ann, Rune ja Erica. Väga tore oli. Anni suurt kassi kallistades ja tuba vaadates ja mõeldes mis kõik seal toimunud on viimase paari kuuga, läks meel üsna kurvaks. Kui Anniga uksel hüvasti jätsime, siis peaaegu et pisar tuli silma. Nüüd kuu + paar päeva ilma temata olema peab. Aga noh, veebruaris näeb jälle. Eile Ann läks lennukile. Saatis lennujaamast veel sõnumeid mulle - et hullumaja pidi seal olema. Selles mõttes vist hea, et mina jõulude aeg kuhugi ei liigu. Mingis mõttes see aga üsna hirmutav. Jõulud siin veeta. Ja uusaasta. Eks näis kuidas kõik laabub.
Täna nägin ka Rune venda. Väga lihtne ja sõbralik inimene. Vähemalt esimesel tutvumisel. Käisime kolmekesi linnas jõuluoste tegemas ja kohvi joomas.
Nüüd aga taas lippama pean. Paari tunni pärast tee tagasi linna viib.

Ja muide, esimene eksam siin Taanis ka nüüd tehtud. Andsin oma essee üleeile ära. Peale mitut ööd kirjutamist ja muretsemist oli ikka väga hea tunne essee ära anda. Olin üsna esimeste seas kes seda tegid. Osad olid hoopis loobunud.

posted by Kati @ 5:45 PM 0 comments

neljapäev, detsember 14

Tere peavalu...

Gaah.. ma olen oma majapidajannast üsna tüdinud. On tore, kui inimesed minuga suhtlevad, kuid see, et ta iga 10 minuti tagant mõne uue kriisi tõttu mu tuppa jookseb, hakkab vaikselt ära tüütama. Samuti tema kisa, matid, svoolotsid, üleüldine suhtlemisviis. Hetkelgi pea tuikab ja mõistus on kokku jooksnud. Ootan et Rune helistaks, lähen tema poole magama. Hea et keegi omi ruume omab ja ei ole kitsi neid jagama. Muidu hommikul kell kuus Ira jälle kolistab mööda korterit ringi. Seal saan vähemalt seitsmeni rahulikult magada ja siis raamatukokku edasi minna. Kodus lihtsalt midagi tehtud ei saa. Tundub et Rune saab mu situatsioonist aru, ta ka Ira kisa kuulnud kui ma arvutis temaga rääkinud. Isegi kass kolinud minu tuppa elama. Ira väitis et kass on nii pahane ja rahutu kui mind kodus ei ole. Võibolla tõesti Ira närvilisus kassi ka nakatab või midagi. Hetkel Sitri aga väga rahulikult mul süles kerra tõmbununa magab nina sabas. Ann imestas, et kuidas ma alati nii kummaliste inimeste otsa satun. Tõesti ei tea, lihtsalt juhtub. Mul ei ole tavamõistes normaalsete inimeste tundmisega kunagi eriti õnne olnud. Aga see selleks. Vähemalt natukenegi edu olnud mu esseedega ja kõige hullem masendus hetkel ei kimbuta.

Rääkides masendusest - laupäeval on Anni äraminekupidu. See tuletab mulle meelde et ka minul ei ole enam kuigi kaua siin olla jäänud. Kõigest kuuke veel, mis aga väga kiirelt mööduv ajaühik. Mulle siin täiesti meeldima hakanud, isegi kahju on tagasi Tallinna minna, linna kus kunagi midagi heas mõttes põnevat ei juhtu. Aga hetkel ma veel selle peale mõelda ei taha. Parem tunnen rõõmu sellest, mis veel järgi jäänud ja tegelen kojuminekuga kui selleks aeg on käes.

Samas väga lõbusaid asju ka viimasel ajal juhtunud. Näiteks sain sellelt sõbrannalt Tallinnast kes Vana Tallinna tõi ka paki komme. See tavaline kilekotis jõulutuutu. Pakkusin ka Runele Kalevi komme. Ta vaatas pakki ja imestas sõna jõulutuutu üle. Ma üritasin teda õpetada seda hääldama, kuid see lõppes sellega, et ma lihtsalt naerust pisarates ja kõõksudes hingata üritasin.
Jouluuutu, jouulutuuut, jouuuluuut, jouluuut, jouuuuulututuuu... Kuna tal on lubatud minu taani keele häälduse üle naerda, ta väga pahane ei olnudki et ma tema üle sel viisil naersin..

Ja eile käisime Anni ja Ericaga Roskildes. Vaatasime Viikingite laevu ja kohalikku toomkirikut. Samuti hästi armas linnake. Ostsin ka paar hästi odavat jõuluehet ja paar kuuseoksa oma tuppa. Nüüd vähemalt natukenegi jõulutunnet.

Oeh.. miks päevad liiguvad nii kiirelt?

Tõin täna raamatukogust uut muusikat.. Eels´e ja Bob Geldof´it ja Rahmanovit. Hea kompositsioon.. kuigi Eelsid depressiivsuseastmelt küll Geldofiga üsna võrreldavad.

Sink with me beneath the waves
Drowning not waving
Stay a little
Dream a while
On loving and being loved

Brilliant shafts of chemical light
Pierce the gloom
Turn on the night
Talk to me a while
On loving and being loved
Whatja have to do to got a drink here
Whatja have to do to get a drink

Trip down to the great unconscious
Lose yourself feel slightly nauseous
Past nowhere, nothing
And the void between them
It´s red and gold and orange too
This underwater´s much to blue
Silent silver jellyfish sail past you

The cushion´s soft, the fire´s warm
The candle burns
This feels like home
I fall into your arms
Almost happy

It´s not exactly Ovaltine
But welcome to the new routine
Whatja have to do to get a drink here

//
Bob Geldof - The New Routine

posted by Kati @ 9:01 PM 0 comments

esmaspäev, detsember 11

Taas üks nädalavahetus möödas. Mis toimetasin siis?.. Laupäeval oli meil jõululõuna kooliga. See oli väga läbu üritus. Ei imesta, et eelnevalt Rune muigas paljutähendavalt, kui teatasin et jõululõunale lähen. Saime jõulunapsi, õllet, siis sõbranna Tallinnast veel ka Vana Tallinnat taas tõi. Lõpptulemusena olin taas kapsas. Isegi ei hakanud koju üritama minna, vaid jäin tuttava juurde, kes kohe kooli kõrval elab. Tal tundus üsna lõbus olema mind vaadates. Aga noh, purjus inimesi ongi enamasti üsna lõbus vaadata, kui ise piisavalt kaine oled. Aga üldiselt oli siiski tore üritus. Saime tuttavaks ka ühe poisiga Ohiost, kes oli isegi täiesti huvitav tegelane. Vana Tallinnat maitstes teatas Annile et Ann peab seda kindlasti talle saatma kui on koju jõudnud. Et see maitseb nii veidralt ja kõlab nii salapäraselt - saadaval ainult kusagil pärapõrgus nimega Tallinn. Vähemalt ta ei hakanud nägugi tegema, et teab kus see on, vaid ütles kohe ausalt ära et ei oma halli aimugi.

Pühapäeval viis Rune mind autoga Helsingøri vaatama Kronbrogi, ehk Hamleti lossi. Minu meelest äärmiselt armas loss. Ei olnud selline kulda ja karda ja maitsetuid kaunistusi täis nagu enamik prantusmaa losse kuhu sattunud olen, vaid selline mõnus, lihtne, kuid ometi ilus. Asukoht ka tal looduse ja ilu poolest äärmiselt ideaalne mu meelest. Rune tegi ka mõned pildid, kuid neid ta mulle veel saatnud ei ole. Eks postitan kunagi hiljem.
Siin aga Wikipedia artikkel Kronborgist.
Kronborgi lossi all asuvais keerdkäikudes aga istub ka Taani "Suur Tõll". Legendaarne Taani kangelane Holger Danske, kes peaks ellu ärkama kui Taani hädaohus on. Need tillukesed kitsad käigud aga tõeliselt sünged olid. Midagi sellist, kuhu mõnes halvas unenäos eksida võiks. Pisikesed õlilambid ja noolekesed seintel juhatasid inimesi punktist a puntki b, kuid kui neid ei oleks olnud, oleks vist küll lihtsalt ahastus tulnud peale, kui päris ise end sealt läbi navigeerima oleks pidanud. Wikipedia artikkel Holger Danske´st on Siin.
Pärast käisime ka kohalikul jõululaadal ja niisama linna uurimas. Äärmiselt vahva päev.

Nüüd aga tagasi esseedemaailma. Ühe jaoks mul liiga vähe, teise jaoks liiga palju materjali. Juuste kitkumise tunne on mõlemaga seoses. Aga noh, kui ei lähe, tuleb sundida. Muig.
Aga täna on Pink Floyd abiks. Kuigi enamasti ma ei suuda seda kuulata - lihtsalt liiga rusuv.

You say the hill's too steep to climb, 
Climb it!
You say you'd like to see me try,
Climb it!
You pick the place and I'll choose the time
And I'll climb
The hill in my own way
just wait a while, for the right day
And as I rise above the treeline and the clouds
I look down hear the sound of the things you said today
Fearlessly the idiot faced the crowd, smiling
Emotionless the magistrate turns 'round, frowning
and who's the fool who wears the crown
Go down in your own way
And everyday is the right day
And as you rise above the fearlines in the frown
You look down
Hear the sound of the faces in the crowd

// Pink Floyd - Fearless

posted by Kati @ 12:30 PM 0 comments

kolmapäev, detsember 6

Solar Lottery

Enamiku päevast on taas vihma sadanud. Ärkasin juba kell üheksa, sest Ira tahtis et ma läheks enne kooli temaga mingist poest läbi, kus teksapükse müüdi odavamalt. Nii lohistaski ta unise minu poodi et saaksin oma arvamust avaldada kas ta ühtedes, teistes või kolmandates teksades paks välja näeb. Peale seda lohistas mind prillipoodi, kus samuti pidin arvustama erinevaid raame ja värve. Peale seda läksin raamatukokku, siis teise raamatukokku. Sain paar uut raamatut oma esseede jaoks. Mitte et ma täna neid veel lugeda oleks jõudnud. Leidsin ühe laheda raamatupoe kust leidsin Roger Zelazny ja Philip K Dick´i Deus Irae. Zelazny mulle üldiselt väga meeldib ja ka see raamat tundub väga hea - niipalju kui seda lugeda olen jõudnud. Oeh. Päevi on vaja pikemaks.

Kolmapäeva plaanisime Anniga veeta turiste mängides, kuid eks näis kuidas selle plaaniga läheb kui ikka peaks veel vihma kallama. Samaks peaks selle millaski siiski ära tegema, sest me polegi veel kohalikesse muuseumitesse eriti jõudnud ja kolmapäeviti on enamik neist tasuta. Nii et käime ringi ja uudistame, loodetavasti. Paar päeva tagasi nägin üsna armsat pilti raekoja platsil. Rida jaapanlasi tegid üksteisest pilti purskkaevu kõrval. Seisid ilusti järjekorras - üks tegi tegi teisest pilti, siis andis kaamera järgmisele kes tegi järgmisest pilti ja nii edasi. Ann naeris et organiseeritud turism. Turiste on üldse siin kogu aeg kohutavalt palju. Käivad bandedes fotokate ja videokaameratega ringi.

Peaks magama minema. Homme pikk päev ja üldse imelikult kiire ja sotsiaalne aeg ees. Lubasin õhtul Runele et vaatame animet natuke edasi. Neljapäeval pean hommikul kooli minema, siis raamatukogus veel ühe raamatu lõpetama, sest seda ei saa välja võtta ja õhtul on mul ülikooli poolt korraldatud jõululõuna. Siin on mingi imelik jõululõunate komme - st. lihtsalt ettekääne süüa ja juua nii tihti kui võimalik. Taanlased sama hullud kui eestlased. Kui on võimalus käpp maha juua, seda ka tehakse.

Nii et magama nüüd. Loen pool tundi voodis ja siis loodan et uni lõpuks tuleb. Kass on avastanud et olen ka ööloom nagu tema ja nüüd enam ei jäta mu hinge rahule. Müttab mu toas ringi isegi kui lõpuks vaikust ja rahu tahan.

Üks hetk päevast jäi puudu
võib-olla esimene hommikutund
üks hetk mille pärast tundub,
et magamisest nägin vaid und, nägin vaid und

imelik, et päevatöö võib kesta terve öö
imelik, et pole und, kui loidab koidutund
imelik, et magada kui tahadki ei saa
unetu nii üksi on, ei saa aidata

kaksteist kurja hoovikõutsi siiski liig, mis liig
kui seitse halba viiuldajat prooviks võtta SI-d
kui kuidagi saaks öö ja päeva jaotada
ei saa und ja armastust ära kaotada

lõpuks valgus tunnelis, ideed on paberil
summutavad hääled peas nüüd helid klaveril
lõpeb öö on valmis töö ja püha tõdemus:
töötamine öösiti on veider vabadus

// Dagö - Üks hetk päevast jäi puudu

-minu tänase päeva laul...

posted by Kati @ 1:05 AM 0 comments

laupäev, detsember 2

Nohiklikkus

Whee.. eile õhtul saabusin Anni juurde.. jõime peeti ja mängisime arvutimänge.. täna olen ikka veel Anni juures.. joome peeti ja mängime arvutimänge..

Lõpetuseks aga see link :-) http://www.crainium.net/jdjArchives/2006/06/internet_help_d.html

Naljad helpdeskist :-P

posted by Kati @ 3:45 PM 0 comments

Powered by Blogger

Design by Beccary