Frederiksbergi uhke elanik
Oeh.. viimasel ajal ma ei ole jõudnud isegi tuttavatega enam eriti rääkida. Ainult need, kes otseselt siin, veel näevad mind. Kolimine on palju aega võtnud.. ja üldse asjad..
Viimane asi millest ei kirjutanud siin, oli vist Ruthi pidu eelmisel laupäeval/pühapäeval. Olime terve öö ja enamiku järgmisest päevast üleval ja vaatasime kummalisi Jaapani ja Korea filme. Kohtusin kahe hästi toreda inimesega keda varem ei teadnud, kuid kellega nüüdseks juba headeks sõpradeks saanud. Üks neist näiteks käis meiega laupäevasel pubiõhtul. Järgnenud nädalal ma tegelesin põhiliselt kooliasjadega ja koristamisega ja kolimisega. Ühe õhtu olin ka Anni juures - tegime praekana ja keedukartuleid ja muffinseid. Korralikult süüa on nii mõnus ja eriti hea on süüa heas seltskonnas. Reedel tassisin ühe kohvri juba oma uude kohta. Laupäeval käisin rootsis ruunikive ja laevamatuseid vaatamas oma Põhjamaade Mütoloogia klassiga. Isegi täitsa tore oli, kuid neetult külm. Kusagil kaljul seista tugeva tuulega ei ole meeldiv. Samuti ei ole meeldiv manööverdada mööda mudast põldu lambapabulate vahel. Me vahepeal mängisime "know your crap" mängu, sest mõnes paigas oli loomaekskremente üsna laias valikus. Laupäeva õhtu oli aga pubiõhtu - Annil tuli sõber külla ja tutvustasime teda siis kohaliku pubiga. Mina, Ann, ta sõber, Erica, Ruth ja Nick - oli väga tore. Pühapäeval Ann ja ta sõber toimetasid endi asju, meie Ruthi ja Nickiga aga vaatasime filme, tegime süüa ja niisama lobisesime. Ruth kurtis et hakkab minust väga väga puudust tundma - kena temast. Pühapäeval aitas Nick mul ülejäänud asjad minu uude kohta tarida (mõnikord on hea tunda mõnd musklimeest - eriti kui sul kaks suurt kohvrit ja ise end pooleks venitada ei viitsi). Muud aga ei olegi eriti. Vanamees ei tekitanud mingeid probleeme. Andsin talle võtme tagasi ja ütlesin headaega ja rohkem ei olnudki midagi. Nüüd juba teist ööd uues kohas. Siin on mõnus siiani ja Ira tundub hästi emalik inimene. Samad küsimused et - kas oled juba söönud, ega sul külm ei ole, tahad teed?, tahad teist tekki?, kuidas koolis läheb?, kas kõik ikka hästi?. Veidi naljakas ja samas ka tore. Täna kurtis mulle ka oma probleemidest oma abikaasaga. Too tundub küll tõeline jobukakk selle põhjal mis Ira rääkis. Aga nüüd magama. Homme pean kooli minema ja pärast seda lubasin Ruthiga midagi koos ette võtta, sest mingil kummalisel põhjusel Ruth vallandati täna töölt (tema mulle seda ei öelnud, kuid Nick saatis mulle sõnumi et ma Ruthi eest hoolitseks) ja kuna Ruth mulle kohe saatis sõnumi et - lähme homme poodidesse, siis peab ta ikka tõsiselt masendunud olema. Aga tõesti, ööd nüüd. Loen natuke ja siis unele.
Aga seoses kolimisega tuli meelde viimane nali mu hispaanlasega. Kui tema välja kolis, käskis vanamees tal enda toa põrand ära pesta. Vaeseke sai vist elushoki selle peale. Kogu see protsess oli üldse väga veider. Peter aga istus teises toas, käis aeg ajalt progressi piilumas ja itsitas - küsis isegi minult, et kas see polnud mitte hea nali.
Ja mis juhtus vahepeal..
Ma pole tükk aega jõudnud/viitsinud midagi kirjutada. Pole ei aega ega tuju olnud selleks. Nüüd on esimene vaba päev üle pika aja ja istun teki sees, õhutan tuba, kuulan Stranglerseid ja kirjutan blogi :-) ..
I can drive my very own tank.. yes I can drive (drive) my very own tank.. I can maim !
Aga mis siis vahepeal toimus?
Reedel oli kultuuriöö. Käisime Anniga mingis muuseumis, Unreal Tournamenti mängimas ja Loomaaias.
Muuseum oli vanas koolihoones. Väga veider koht - vist mingi juutide kool oli, sest kõikjal oli juutide embleeme ja väga veidrad nimed. Me ei saanudki päris täpselt aru mis see olema pidi. Seal oli aga parajasti ka mingi nõiakunsti teemaline näitus - väga veider kooslus. Peale seda läksime ühte internetikohvikusse kus mängiti Unreal Tournamenti - pidi olema tüdrukute õhtu, kuid tüdrukuid seal küll eriti ei olnud. Lõpptulemusena võitsin omale t-särgi, sest võitsin enamus mänge. Põhimõtteliselt võistlus oligi peaaegu et ainult minu ja Anni vahel, teised olid üsna cannon fodder. Ann oli pärast tiba pahane mu peale et võitsin. Muig. Aga väga väga tore oli. Ja siis läksime loomaaeda, mis spetsiaalselt kultuuriööks oli öösel lahti. See oli ka väga lahe - kuigi oli täiesti pime seal ja need loomad kes väljas olid, olid näha nii et - oi, näe, vari, see oli vist hunt, oi, näe, seal ka mingi vari liigutas end!. Aga need kes olid siseruumides, olid ilusti näha. Nägin esimest korda elus flamingosid ja laisklooma. Laiskloom rippus puul peaaegu et minu pea kohal ja sügas ühe käpaga kukalt.
----
väga imelik moment oli just. David koputas mu uksele ja küsis kas ma võiksin talle Counting Crows - Mr Jones sõnad ära tõlkida. Kümme minutit üritasin talle selgeks teha mida tähendab "fairy tales". Siis pani Dire Straitsi mängima mu toas ja küsis kas ma võin mõned nende sõnad ka tõlkida. Siis pakkus mulle mingit väga väga kummalist hispaaniakeelset muusikat kuulata. Siis tuli Peter mu tuppa ja küsis et mida me kuulame ja kas ta saaks REM´i kuulata, sest mul igal pool REM´i asjad ja ta huvi pärast tahaks kuulata. Siis kuulasime paar REM´i laulu. Peter teatas et nad on super ja küsis et kas ma kiljun kontserditel. Kui ütlesin et ei, seda ma küll ei tee, siis ta ütles et - tegelikult ma ise ka arvasin seda. Muig. Siis nad läksid mõlemad ära. Natukese aja pärast oli uuesti koputus uksele ja David teatas mulle et see hispaania bänd kelle muusikat ta enne mängis on nüüd narkarid ja enam ei tee muusikat, kuid kunagi olid nad Euroopas popid. Ma ütlesin Ahah. Siis ta läks uuesti ära. - naljakas.
----
Aga kus ma enne pooleli jäin?
Laupäev. Kuna ma jõudsin reedel umbes kolm hommikul koju ja pidin kuueks lennujaama minema, ei olnud ma laupäeval kuigi konditsioonis. Kui olin oma sõbra lennujaamast ära toonud, jäin lihtsalt uuesti magama. Peter loomulikult esimese asjana küsis temalt et kas ta on samasugune arvutifriik nagu mina ja üldse pidevalt häiris meid. Peteril absoluutselt viisakust ei ole. Ma kutsusin ta meiega sööma (kui ma ei kutsu, siis ta lihtsalt kõõlub köögiuksel kuni mul närvid üles ütlevad ja ma küsin et kas tahad ka süüa) ja kui oli ära söönud, teatas et - aga sa võid nõud ka ära pesta, onju?. Ma pean tõsiselt õppima EI - TEE ISE ütlema. Aga vähemalt ma saan teda eesti keeles sõimata. Muud tarka väga päeval ei teinudki. Vaatasime IT-Crowdi ja õhtul läksime Põdra Pubisse jooma. Peale nelja õlut ja kolme shotti olin ma üsna kõikuv. Kuid vähemalt oli kõik väga naljakas ja lõbus. Jõudsime õnnelikult koju tagasi ka. Ma vihkan oma koduteed - väljas on kottpime, üritada tund aega silmi lahti hoida ja viimased 20 minutit keskenduda sellele, et õige põõsas üles leida. Põõsas, põõsas, põõsas, põõsas, oi, see oli tuttav põõsas, hakkan äkki õigesse bussipeatusesse jõudma?.. ei, ei ole õige põõsas vist siiski, põõsas, põõsas, on see see põõsas?.. ei, põõsas, põõsas, oi.. appi, see oli minu põõsas, stopp, tahan mahaa!
Pühapäeval oli mul üsna paha olla hommikul. Magasin peaaegu et lõunani ja siis ka ägisedes tõusin. Õhtul aga pidasin oma sünnipäeva - esmaspäev enamiku jaoks ei sobinud. Sünnipäev oli väga tore. Ma polnud eelnevalt mitu aastat seda tähistanud, seega oli ka viimane aeg. Sõber tõi tallinnast liitrise Vana Tallinna ka kaasa, lisaks oli veini ja õlut. Keegi igatahes kaineks ei jäänud ja alkoholist puudus ka ei tulnud, nii et igati õnnestus. Samuti filosofeeriti väga sügavatel teemadel - näiteks selle üle, mis on õige ja hea teesort, kuidas me taanlased välismaalasi vihkavad, kuidas me üldse siin hakkama oleme saanud ja üldse igast muud veidrad asjad mis parajasti pähe tulid. Alkohol ongi selles mõttes hea asi, et kui on väga palju inimesi kes üksteist väga ei tea, piisava alkoholikoguse pärast on kõik parimad sõbrad ja räägivad muresi südamelt. Esmaspäeva hommikul oli aga veelgi halvem olla kui pühapäeva hommikul.
Esmaspäeva hommikul käisime Ruthi juures hommikust söömas. Talle tuli üks teine sõbranna külla. Masendav tibi. Kogu selle aja jooksul ütlesime meie umbes kolm sõna ja see tibi vatras oma poisist kellega tal "kohutavad probleemid". Kohutavad probleemid aga tähendasid seda, et too ei tulnud klubist õigel ajal koju ja tahtis näha filmi, mille karbi kaanel olid püssidega mehed. Pealelõunal jalutasime Kopenhagenis ja õhtul käisime kohvikus mu sünnipäeva tähistamas.
Teisipäeval saatsin sõbra lennukile ja läksin siis Anni juurde. Tuju oli üsna räbal ja lihtsalt jõime veini, lobisesime ja istusime netis. Anni poiss tundub väga vahva. Naljakas on see, et inimene võib tunduda tore ilma et ma temaga kunagi rääkinud oleks, või et isegi teda näinud oleks. Ainult selle põhjal, mida ma kuulnud teda rääkimas Skypes Anniga. Aga noh, eks vist varsti näen teda, sest tuleb ülejärgmine nädalavahetus Annile külla. Anni juures üldse väga tore olla. Kui kodus mul üsna stabiilselt kedagi panniga viskamise tunne, siis seal on hea ja rahulik. Ja Anniga saab alati nalja. Naljakas on see, et kuigi me Tallinnas üksteist teadsime, me eriti ei suhelnud. Või head sõbrad vähemalt küll ei olnud. Siin aga ei ole eriti muud võimalust kui üksteisega leppida, ning see on meist väga head sõbrad teinud. Eks näis kas me ka tagasi Tallinna minnes jääme suhtlema - ma tegelikult ei usu seda. Meil liiga erinevad tutvusringkonnad. Aga noh, Kopenhagen oleks palju palju koledam paik ilma temata, nii et mul hea meel et ta minuga siin.
Ja eile sain lõpuks oma arvutile 256mb RAM´i juurde. Olin väga väga õnnelik. Mulle soovitati üht arvutipoodi mis asub kaks peatust rongiga linnast väljas. Kui kohale jõudsin, leidsin eest kahe korruselise väga suure arvutipoe. Läksin sisse, otsisin it-supporten´i üles, seal oli mingi kahe patsiga mees, küsisin et - mul oleks sellist mälu vaja ja andsin talle oma läpaka. Ta vaatas läpakat, läks taharuumi, tuli tagasi, pani mälu sisse, proovis kas läheb tööle, pani arvuti kinni tagasi, naeratas ja ütles - ei ole midagi vaja maksta, ilusat päeva sulle. Võib arvata kas ma olin rõõmus või mitte - kokkuhoid umbes 300dk.
Nüüd aga tagasi Anni juurde. Tõsiselt ei viitsi üksi kodus passida ja Annil siia ei ole mõtet tulla.
Meie öine retk Kastrupist kesklinna.
Kiisu ja kaelakee mis sõbralt sain sünnipäevaks. Kas pole armsad?
Eddie Izzard´i vahepala
Veetsin tänase hommiku Ruthiga Eddie Izzard´i Dressed to Kill´i vaadates. Ma pole tükk aega nii kõvasti naernud. Lihtsalt pidin natuke seda jagama. Ta on transvestiidist `stand-up comedian`
-------------------------------
Yes, and, um, I grew up in Europe, where the history comes from. And uh… Oh, yeah. You tell your history, “Damn, man! 30 years old, let’s smash her to the floor and put a car park here!” I have seen it in stories. I saw, you know, something in uh…uh…a program on something in, uh, Miami. And they were saying, “We’ve redecorated this building to how it looked over fifty years ago!” And people were going, “No, surely not, no. No one was alive then.” -----
(Eelnevalt räägib Hitlerist...)
There were other mass murderers that got away with it! Stalin, killed many millions, died in his bed, well done there. Pol Pot killed 1.7 million Cambodians, died under house arrest, age 72. Well done indeed. And the reason we let it – let them get away with it is because they killed their own people. And we’re sort of fine with that. Ah, help yourself, you know. We’ve been trying to kill you for ages! So kill your own people, ohh, right on there. Seems to be, Hitler killed people next door – awwww… stupid man. After a couple of years, we won’t stand for that, will we?
And I Pol Pot killed 1.7 million people. We can’t even deal with that. I think, you know, we think if – if somebody kills someone, that’s murder, you go to prison. You kill 10 people, you go to Texas, they hit you with a brick, that’s what they do. Twenty people, you go to a hospital, they look through a small window at you forever. And over that, we can’t deal with it, you know? Someone’s killed 100,000 people. We’re almost going, “…Well done! You killed 100,000 people? Ahhh. You must get up very early in the morning. I can’t even get down the gin! Your diary must look odd. Get up in the morning, death, death, death, death, death, death, death, lunch…death, death, death afternoon tea…death, death, death, quick shower.” You know. So, uh, so I suppose we’re glad that Pol Pot’s under house arrest – you know, 1.7 million people. At least he – we know where he is – under house arrest. Just don’t go in that fucking house, you know?
So, and – and Pol Pot was a history teacher. And Hitler was a, you know, vegetarian/painter. So…mass-murderers come from the areas you least expect it. I don’t know how the flip comes over, but it happens. -----
So, yeah. So there was a lot of that, and we built up empires – we stole countries! That’s what you do – that’s how you build an empire. We stole countries with the cunning use of flags. Yeah. Just sail around the world and stick a flag in. “I claim India for Britain!” They go, “You can’t claim us – we live here! Five hundred million of us!” “Do you have a flag?” “We don’t need a bloody flag! We – it’s our country, you bastards!” “No flag, no country – you can’t have one. That’s the rules that – I’ve just made up. And I’m backing it up with this gun that was lent from the N – National Rifle Association.” That was it. You know. -----
And Italy invented fascism in 1922 – Mussolini said, “Right, we’re all fascists!” but, most Italian people are always on scooters going, “Ciao…” And they’re into football and life and they’re not fascists, you know – you say, “We’re all fascists!” “Uhhh, all right, ciao…” No helmet on, nnnnnn. All those 50s films like Roman Holiday. It’s just like that. Everyone’s just cool and hangs out. -----
Everyone fucking lies! We were – when we were kids we lied our heads off! “I didn’t do it! I was – I wasn’t – I was dead at the time! I was on the moon! With Steve!” And your dad’s going, “I haven’t even accused you of anything yet.” “Oh, all right. Well – what is – what’s the que – well – I – I – well – what?” “Did you brush your teeth?” “No – yes – whi – what’s correct? Anywa – yeah. I was dead at the time!” Then when you’re more mature, you do start telling the truth in odd situations. “I’m sorry, I’ve broken the glass, see – I’ve broken this – is that a – an – expensive? – I’ve – I’ll – I’ve broke it – I’ll pay for that, I’m sorry.” And you do that so people in the room might go, “What a strong personality that person has. I like to have sex with people with strong personalities.” “And I’ve broke other things, I smashed that, and…and that’s gone, and I’ve just thrown the cat out the window and…”
-----
For 18 years we had a government in Britain who was a right-wing government and their policy towards Europe was one of “No! No! No! I can’t! - No, I can´t hear you - Lalalalalalalalalalalalalalalala! Lalalalala!” And now we’ve got a government whose policy is more. “Bonjour! Hola! Tag! Da! Bong bang baa! Bong bang baa! Buhhh. Ciao!”-----
Then Henry VIII came along, Henry VIII, a big hairy king, ummm, and uhh, he said to the Pope, the head of the Catholic Church, “Mr. Pope! I’m going to marry my first wife, and then I’m going to divorce her. Now, I know what you’re going to say but stick with me – my story gets better. I’m going to marry my second wife and then I’m gong to kill her – cut her head off! Ahhhh, not expecting that, are ya? Hahaha! Third wife, gonna shoot her. Fourth wife, put her into a bag. Fifth wife, into outer space. Sixth wife, on a Rotissimat. Seventh wife, made out of jam. Eighth wife – hoooa, hooo – ” And the Pope’s going, “You crazy bugger! You can’t do all this! What are you, a Mormon? You can’t marry all these people! It’s illegal! You can’t do all thi – I am the Pope, I am the head of the church, I have to keep up st – ciao… I have to be respect… What have you been reading, the gospel according to St. Bastard?” So Henry VIII, who was, uh, Sean Connery for this film: “Well then, I will shet up a new religion in thish country. I will sh – I will shet up – the – g – uh – the, uh, religion – the Pshychotic Bashtard religion.” And an advisor said, “Why not call it Church of England, shall we?” “Ch – Church of England!” “Yes sir, much better.” “Even though I am Shcottish myshelf.” -----
But it – back in the 60s, though, back in the 60s, President Kennedy became the President of the United States of America. And uh, and he we – he went to Berlin. Went – stood on the Berlin wall and he said, “People of Berlin…” “[bad Kennedy impersonation] People of Berlin.” I can’t do an impression of President Kennedy so this is… “People of Berlin. Amy dumped – ” No, James Mason playing uh, um… “People of Berlin, I have come to you to tell you something about the American states – what is – I – I sound a bit God, don’t I? But I have come to say to you that every free citizen of the world is a citizen of Berlin. And I wish to say to you, ‘Ich bin ein Berliner.’ ” And the crowd went fucking wild.
Trouble is, “Ich bin ein Berliner” means “I am a donut,” and uhh… This is true, and this is what he said, he said “I am a donut!” And, as I say, 70% of how you look, 20% of how you sound, only 10% is what you say. He said “I am a donut” and they went *wild*! You know. Because “Ich bin Berliner” is “I am a Berliner.” But “Ich bin *ein* Berliner,” is – that’s the name of a donut they have there. And it’s like going to Frankfurt – “I am a Frankfurter!” “Yeah, we’ve heard about that one, Jackie.” Hamburg – “I am a Hamburger, too!” It – lucky he didn’t do a tour of Germany, heh. “I am a Hamburger, a Frankfurter, and a donut.” -----
...
Palju Õnne Sünnipäevaks mulle. Kui kohutav peavalu ka üle läheks, oleks kõik hästi.
Eilne õhtu oli üsna veider ja järelmõjude all kannatan nüüd. Aga otsin parem midagi süüa ja üritan päevaga algust teha.
Kiirekiirekiire...
Viimased paar päeva ei ole tõesti olnud aega midagi kirjutada eriti. Ja tõenäoliselt ei ole ka aega enne teisipäeva õhtut. Aga vähemalt on väga naljakas ja huvitav olnud. Kuigi peaks vähem jooma :-P Aga noh, peale teisipäeva peaks natuke pikem paus tulema õhtusele pubitamisele/veinitamisele. Oeh. Aga siin mõned pildid. Varsti panen mõned veel üles. Täna õhtu pean oma sünnipäeva - pühapäev sobis kõigile paremini kui esmaspäev, nii et eks näis kuidas sellega läheb. Läheme Anni poole, sest aluspükstes Peteriga ma ei taha oma külalisi ehmatada.
Mina oma läpaka taga õnnelikult
Neid kivipinke on kaks tükki. Põhimõtteliselt keset põldu üksteise vastas.
Kohalik kindluse moodi ehitis. Peaks kunagi kellegilt küsima mis ja kui vana see täpselt on.
Ma vihkan öiseid bussisõite. Peaaegu et võimatu on õiget peatust pimedas üles leida - miks? Sest tee on kilomeetrite ulatuses täpselt selline. Lihtsalt suur hekk. Pimedas aga põõsal ja põõsal on väga raske vahet teha. Eriti kui bussipeatuste nimed on valgustamata. See on vaade minu teest ühes suunas.
Vaade minu teest teises suunas.
Haned kohalikust hanefarmist.
Elupuu mu kodu aias.
Mina mu aia basseini ääres.
...
Ja siin ka üks pilt mille ma mingi hetk netis kolades leidsin. Mind pani küll muigama.
Teeme teibist, bambusest ja kirjaklambrist pommi - teema..
Mitte et ma nüüd vaidleks vastu kirjaklambrite kasulikkusele. Olen ise ka suur fänn.
Head ööd...
The Devil is Loose on Salmon Street
Uniuniuniuniuniuni... Peaks magama minema, samas on kohutavalt nüri kohe peale koju jõudmist magama minna - nii ma siis passingi siin üleval.
Mis ma täna tegin?.. Esiteks sain teada et taas ei saa ma millestki aru. Teiseks sain teada et see mis mulle meeldib, ei ole absoluutselt see mis õpetajale meeldiks. Kolmandaks sain kinnitust sellele, et mitte ainult mina ei ole loll, vaid enamus grupist on vähemalt sama lollid kui mina, kuigi see ei ole tegelikult kuigi lohutav teadmine.
Nimelt - Academic English´is arutlesime selle üle, milline on hea sissejuhatus. Õpetaja andis meile viis sissejuhatust ja käskis neid kritiseerida. Loomulikult see, mis meile kõige enam meeldis, meeldis õpetajale kõige vähem ja vastupidi. See, mis õpetajale väga meeldis, tekitas minus ainult ühe küsimuse - miks?!?
Eestis on minus sisse taotud see, et essee peab olema praktiline ja loogiliselt üles ehitatud. Kui hüppad nagu hüperaktiivne haldjas ühelt mõttelt teisele, üle kahe midagi loota ei ole. Samuti kui õpetaja su mõttest aru ei saa (ja sa kunagi ei tea millest õpetaja võiks mitte aru saada, seega kõik on parem üksipulgi lahti seletada), üle ühe ei ole mõtet loota. Samuti peaks sissejuhatusest saama ettekujutuse sellest, millest edaspidi kirjutama kavatsed hakata. See sissejuhatus aga... ma ei oskagi seda kirjeldada. Lisan selle selle blogi lõppu - eks otsustage ise kas meeldib.
Teiseks käisin õhtul Kopenhageni Ghost Tour´il. Ehk siis meid lohistati mööda linna ringi ja räägiti õhtupimeduses kummitusjutte. Nagu näiteks lugu ühest rohelisest maja st Nyhavn´il, mis kuulus ühele kaupmehele, kes pani ühe tibi pööningule kinni, kuna ta mehe vaim muidu kolistas pööningul liiga kõvasti. Või kuidas ühes majas Lõhe tänaval kolistas poltergeist nii kõvasti, et aknad lendasid kildudeks ja kohale tulnud politseinikke ähvardas üks hääl põrgusse kaasa võtta. Või kuidas ühes majas on pisikese tüdruku vaim, kes käib öösiti sahvrist toitu näppamas (oli kunagi seal majas tiisikusse surnud, ta ema oli prostituut ja tüdruk pidevalt külmas ja näljas). Samuti Kopenhagenis on kummitav diskoteek - see maja ehitati ammusele vaeste surnuaiale, osaliselt kirikuvaremete peale (ei tea kes see tarkpea oli, kes seda heaks ideeks pidas). Igatahes nüüd seal pidevalt üht vanaeite nähakse, tuled majas vilguvad, aknad pauguvad, kostub samme ja rasket hingamist. Väidetavalt oli kunagi sinna majja ka üks meedium kutsutud, kes selle vanaeidega rääkis. Too oli öelnud et valvab seal laste järgi, et nood pahandust ei teeks (see osa surnuaiast kus see maja asub oli põhiliselt laste matmispaik). Ei tea kui palju selles ka tõde, kui üldse. Üldiselt aga enamasti jah ei ole hea idee surnuaeda mitme kihi kontide peale ehitisi ehitada, kus inimesed suurte massidena joomas ja laaberdamas võiks käia, lisaks veel kiriku kividest keldrisse tualettruumid ehitada. Aga noh, äri ei küsi südametunnistuse järgi.
Nüüd aga küll üritan magama jääda - aitab naljast. Homme taas pikk päev ja reedel on kultuuriöö, mil hästi palju põnevaid üritusi igal pool üle linna ja laupäeva hommikul saabub esimene külaline Tallinnast. Eks näis mil taas leian aega kirjutada.
Siin aga see kurikuulus sissejuhatus.
Word limits; perhaps inevitably, because it alone can. The life that Tolstoy´s word breathes into Anna, his word alone can end; but even his word might not extinguish. She has, as Byron says of Haidée "all the advantage" (and, we may add the disadvantage too,)"of not being air." Death is by no means the worst that can happen to one who is not air (to give one nightmarish example, returning to a life with the all but untouchable Karenin!)and we are grateful that her beautiful proud head, the seat of her word, i.e. Logos, remains hauntingly graceful.Kõlab kenasti küll, kuid millest see täpselt olema peaks, või milles järgneva essee iva peaks olema, ma tõesti ei taipa. Pigem sobiks see osaks lõppsõnast mu meelest. Aga mida ma ka tean...
Make Love, not Warcraft..
Susi seda vanameest söögu ja hunt teda hammustagu. Kui täna koju tulin, nägin õuest teda taas vilksamisi köögis nudisti mängimas. Õnneks ta nägi mind aknast tulemas ja selleks ajaks kui ma tuppa jõudsin, oli ta juba midagi selga jõudnud tõmmata. Ausõna.. kaua võib.. Aga see selleks..
Nädalavahetus möödus hästi. Ma avastasin, et ma võin oma läpakale 256MB RAM´i juurde saada, seega tegelesin sellega enamiku laupäevasest päevast. Kui ma saaks natuke rohkem mälu, saaks ma palju rohkem asju oma läpakaga ette võtta. Kasvõi WoW´i hakata uuesti mängima. Ma tunnen puudust sellisest mängust. Mõnikord õhtul kui kõigest kopp ees, on nii mõnus aega millegi sellisega veeta, kuigi tean et see kohutav ajaraisk. Igatahes kui kõik läheb hästi, siis reedeks/laupäevaks olen mälu juurde saanud. Whee.. Ja noh, mu joonistamisprogrammid töötaks ka palju paremini(midagi asjalikumat peale mängude).
Pühapäeval oli Ruthi sünnipäev. Kinkisin talle Monty Python´i Meaning of Life extended versioni. Talle läheb seda väga vaja mu meelest. Pealegi, briti huumor oli ainus asi mida me mõlemad alati olime hea meelega nõus vaatama.
Aga sünnipäev oli tore ja sürr. Inimesi oli üsna vähe - mina, Ann, Carl (üks poiss saksamaalt) ja Rieke (tüdruk saksamaalt), samas oli meid just täpselt parajalt. Arutlesime igasugu veidrate teemade üle ja jõime veini ja Bailey´st ja käisime vahepeal jalutamas. Mingi hetk ma tundsin juustes liikumist ja tõmbasin oma üllatuseks ja kiljatuse saatel rohutirtsu välja. Ei tea kuidas see sinna sattunud oli. Jõudsime öösel Anniga ka sellele järeldusele, et tegelikult on siin tore olla, isegi vaatamata kõigele muule mis aeg-ajalt meid muserdab.
Öösel kui vahepeal hetkeks oma tuppa tulin mantli järgi, leidsin Davidi üle keeva sparglipoti kõrvalt magamast. Uni oli vist vaesekese otse jalalt murdnud. Kui itsitades teda äratasin, nägi ta nii ehmatanud välja. Kui teist korda köögist läbi olin lipanud väga ülemeelikus tujus, küsis ta väga imestunult minult - kas kusagil on mingi pidu või?
Hiljem hommikul kuulsin läbi ukse, kuidas vanamees temalt küsis, et kas ta kuulis mil me Anniga tagasi koju jõudsime. Ta vastas umbes et - ei, kuid ma kuulsin et nad naersid väga kaua aega. Eks me naersimegi. Meil kummalgi ei olnud veel und, nii et istusime internetis ja lobisesime ja naersime veel mitu tundi. Unustasin täiesti paberõhukesed seinad ära.
Täna aga midagi väga mõistlikku ei ole teinud. Üritan vaid oma raamatu kiiremas korras läbi saada. Tublisti üle poole õnneks juba loetud.
Ahjah. Kui keegi viitsib vaadata ja pole veel näinud, siis siin kaks Weird Al Yankovichi muusikavideot. Minu meelest äärmiselt naljakad mõlemad, kuid Star Wars´i oma eriti lahe.
Weird Al Yankovich Amish Paradise on
Siin Weird Al Yankovich Star Wars The Saga Begins on
Siin Ja siin ka üks World of Warcrafti teemaline South Park´i episood, mida vaadates ma end pisarateni naersin. How do you kill something that has no life? Leiad selle
Siit
Christiania
Eile peale kooli jõudsime Anniga lõpuks ka Christianiasse. Minu meelest on see lihtsalt suureks turistiatraktsiooniks muutnud - turiste oli seal igatahes kindlasti üle poole rohkem näha kui kohalikke elanikke. Palju grafitit, mudased tänavad, väikesed lagunevad õllekad, ühes majas oli Free Tibet teemaline fotonäitus, palju pisikesi putkasi kus müüdi ehteid, riideid, kanepipiipe, märke. Samas see oli esimene kord kus politseid siin kusagil nägin. Siiani ainult Falcki turvamehi näinud kõikjal, seal aga lausa kiivrites politsei ringi patrullis.
Wikipedia artikkel Christianiast on
siin..Eile öösel vaatasin ka John Le Carré raamatul põhineva Constant Gardener´i lõpuks ära. Ralph Fiennes on üks mu lemmiknäitlejaid, kuid see film on küll üsna mõttetu. Kui teda poleks seal olnud, ei oleks ma vist isegi seda lõpuni viitsinud vaadata. Igatahes lootsin paremat sellest. Aga noh, Carré ei ole vist üldse `minu tassike teed`. Olen üritanud mõningaid ta raamatuid lugeda, kuid ühtegi ei ole viitsinud lõpetada. Aga ma üldse imelik - minus juba sõna
bestseller iseenesest tekitab külmavärinaid ja paneb mind raamatusse kahtlusega suhtuma. Ma lõpetasin isegi Coelho teoste lugemise peamiselt seetõttu, et iga teine tibi kellega raamatutest rääkima satun, kiljub kui väga talle Coelho teosed meeldivad ja kuidas Coelho ta maailma muutis. Tõenäoliselt rumal minust nii teha, kuid mul õnneks piisavalt ka muid raamatuid lugeda.
Aga lugesin täna näiteks
TTÜ foorumit Täiesti hämmastav milliseid inimesi on olemas. Nagu näiteks "
Ma olen kindel, et kui sa oled mingi patsiga IT-vend, siis lühikese soenguga IT-vend ei taha sinuga suhelda. Isiklikult minus tekitab küll vastikust, kui minuga soovib suhelda pikajuukseline IT-vend. Ma võin ta küll ära kuulata, aga pikaajalisem suhtlemine on mulle igati vastumeelt." Aga noh, seda ammu juba öeldud, et Jumala loomaaed on kirju, ja et igasuguseid lolle peab olemas olema.
Keelelised "Arusaamatused"
Täna oli naljakas juhtum.
Läksin kohalikku raamatukokku, nägin seal üht oma Taanlasest tuttavat. Jätan osa dialoogist vahele, sest see ei ole huvitav. Puänt oli aga selles
- Oh, and how is your husband?
- My what??!!??
- Husband? Remember, you introduced a Spanish looking boy to me at the shop as your husband?
- I did?!?
- Well, yes, didn´t you say that?
- I`m quite sure I said that he was my house mate.
- Well, yes, husband. Isn´t it what I asked?
- No, he is my hooouuuusee meeeiiiitt not husband. As in house and mate. A person who lives in the same house as me.
- Oh, I´m confused now...
Minu meelest need kaks sõna ei kõla just väga sarnaselt. Aga võibolla kui ei tea tähendust, siis lihtsalt paned sellele kõige sarnasema tuttava sõna tähenduse.
Kuuuurija Töööö
Täna oli üsna lahe päev. Rene helistas mulle ja kutsus kohvile. Peale loengut läksimegi kohvi jooma. Tuli välja, et ta natuke islandi keelt ka oskab - õpetas mulle mõned taani- ja islandikeelsed naljakad laused ja mina õpetasin talle paar eestikeelset hääldusharjutust. Temaga on veider rääkida, sest me ei suuda otsustada mis keeles me suhtlema peaksime. Täna rääkisime paar lauset soome, paar eesti keeles, siis ta midagi taani keeles mulle ütles ja rõõmsalt muheles kui ma kaheldes ja koperdades vastust üritasin kokku panna, samas mina sain muiata kui ta üritas soome keele põhjal eesti keelt tuletada. Kui aga midagi pikemat ja grammatilist vaja seletada, siis sujuvalt vestlus inglise keelele üle läks, kuni üks meist taas otsustas mõne muu keele kasutusele võtta.
Ta on ka hea näide sellest, miks ma olen üsna kade taanlaste peale - ükskõik mis keelt ma ka ei ole kuulnud neid rääkimas, neil on lihtsalt liiga hea hääldus. Ta suudab isegi ö´d ja õ´d ja ü´d täiesti ilusti hääldada.
Igatahes
Islandi keeles:
Árni á Á á á á beit.Mis peaks tähendama : Arni (nimi)A nimelisest farmist (A = jõgi) omab emast lammast, kes sööb rohtu.
Barbara Ara bar Ara araba bara rabbarbara.Mis peaks tähendama: Ara tütar Barbara tõi araablasest Arale ainult rabarberit.
Ja taani keeles:
Røget orred med røræg og rødgrød med fløde.Mis peaks tähendama: Suitsulõhe (vist oli lõhe) praetud munaga ja maasikakissell koorega. - See lause on põhimõtteliselt ainult kurguhäälikutest koosnev, ei tohi end r´idest ja vokaalidest petta lasta.
Vot nii..
Por qué David, Por qué...
Jeerum milline päev. Ja taaskord, milline veider öö. Ärkasin umbes nelja paiku hommikul kohutava kolina peale - nagu keegi üritaks välisust maha murda. Ajasin end unesegaselt istukile ja üritasin olukorrast ülevaadet saada. Mürin suundus välisukse juurest mu hispaanlase tuppa, uks käis prauhhhhh lahti, kostus millegi purunemise klirin, kohutav mürtsatus - siis hauavaikus. Avasin oma ukse, vaatasin koridori, kuid tema uks oli kinni, välisuks oli kinni, kõik tundus korras olevat. Ju ta vist taas täis nagu tarakan koju tuli, ja uksed teda kiusama otsustasid hakata. Arvasin, et kui ta juba oma toa ukse kinni sai, ju siis olukord kõige hullem olla ei saa. Hommikul kui ärkasin ta aga taas oli juba lahkunud majast. Nüüd õhtul nägin teda veel korra köögis, seletas midagi hispaania keeles mobiiliga rääkides. Teda on nii naljakas kuulata - ma ei saa aru mis ta räägib, kuid ta tekst on - mulin mulin mulin mulin, sõna mille tähendust tean, mulin mulin mulin, sõna mille tähendust tean, veel mulinat. Ja niipalju kui ma aru saanud olen, siis vandumast ta end tagasi ei hoia. Muidu aga küll igati ontlik tundub, või vähemalt päeval minu ja majaperemehe juuresolekul. Võibolla tal mingi alter-ego, selline kohutav joomar-naistemees-pubikakleja tüüp, mis ainult teiste hispaanlaste juuresolekul välja lööb. Igatahes naljakas inimloom.
Aga mis tänases päevas erilist?.. Esiteks ilm. Nii kohutavat ilma ei ma veel senini näinud. Tõesti, tundsin end kui Mary Poppins masinpesus. Nii tugev tuul puhus, et vaevu püsisin püsti, vihma sadas igast suunast nii tihedalt, et midagi ei olnud näha, tänavad lainetasid ja autod liikusid kui mootorpaadid. Kui vahepeal väike paus tuli, siis väänasin seelikusabast vett välja ja kuulasin kuidas vesi saabastes lirtsus.
Muidu oli aga üsna tegus päev - sain raamatukogus käidud, koolis käidud, Anniga üht hispaania restorani all-you-can-eat-buffet´i proovitud (kindlasti läheme tagasi - 44 dk eest end ägamiseni täis pugida), Ruthile sünnipäevakink leitud, sellega seoses ostsin omale uue R.E.M. i DVD - ei suutnud kiusatusele vastu panna ning see väga kallis ka ei olnud, lisaks sai uus kuupilet ostetud, nädalaks toit kohalikust supermarketist ostetud, ja lõpuks veel üsna optimistliku tujuga koju naasetud.
Teiseks mul õnnestus mu vanameest veenda, et ta mu depositi Oktoobri üürina endale hoiaks, nii et mul pangaarvet taas natuke rõõmsam vaadata. Ma pean talle vist ikka tõsiselt meeldima, et ta seda lubas teha. Enamasti tal kõik asjad käivad punkt-punktilt lepingu järgi, ja igast sendist hoiab ta elu eest kinni. Davidile ütles kusjuures kohe ära, et nii ta ei luba teha, ja et hoiab depositist kinni. Äkki minu puhul kardab, et kui ei ütleb, lõpetan ma temaga õhtusöökide jagamise. Samas ma tean, et ma "saadanale" nüüd näpu andsin sellega, sest iga kord kui ma ei peaks viitsima õhtusööki teha, hakkab ta mulle meelde tuletama et - aga ma ju tegin sinu suhtes erandi. Aga noh, see ei tapa mind. Ja pealegi, ta toob aeg-ajalt liha, mida ma ise omale osta ei jõuaks ega raatsiks.
Oeh, aga nüüd olen ma küll väsinud. Vaatan natuke oma DVD´d, teen tassikese oma uut teed, loen paar lehekülge ja siis magama. Homme taas kooli ja raamatukokku peab minema ja loengus ka seda venelannat taas näeb.
Muide, see vanamees ütles mulle täna ka komplimendi, vist. Väitis, et ma pidavat väga ökonoomne ja naiselik olema. Muig. Temaga võrreldes kindlasti, üldiselt aga?.. julgen kahelda. Aga noh, ta oli ka imestunud kui Ruthiga kooki tegime, et eelmised tüdrukud midagi sellist ei teinud. Ei tea.
Tänast ilma aga iseloomustab minu meelest üsna hästi üks Bukowski luuletus mida kunagi lugesin, ja mis täna suurest vihast vihma vastu meelde tuli. Kõike ei viitsi kopeerida siia, kuid kui meeldib, võid lõpu ise lugeda siit -> http://www.famouspoetsandpoems.com/poets/charles_bukowski/poems/13080
Call it the greenhouse effect or whatever
but it just doesn't rain like it used to.
I particularly remember the rains of the
depression era.
there wasn't any money but there was
plenty of rain.
it wouldn't rain for just a night or
a day,
it would RAIN for 7 days and 7
nights
and in Los Angeles the storm drains
weren't built to carry off that much
water
and the rain came down THICK and
MEAN and
STEADY
and you HEARD it banging against
the roofs and into the ground
waterfalls of it came down
from roofs
and there was HAIL
big ROCKS OF ICE
bombing
exploding smashing into things
and the rain
just wouldn't
STOP
and all the roofs leaked-
dishpans,
cooking pots
were placed all
about
they dripped loudly
and had to be emptied
again and
again.
...
Charles Bukowski - We ain´t got no money, honey, but we got rain
Iroonia
Hämmastav. Peale seda kui olin venelannaga kokku leppinud, et lähen tema juurde elama, olen hakanud saama keskmiselt kaks, kolm uut korteripakkumist päevas. Eile hommikul mingi tädi lausa helistas mulle mobiilile ja täna sain e-maili, kus üks tüdruk seletas, et tal on kiirelt korterikaaslast vaja, kusjuures üür kuus on tingitav. Nii et kui kellegil tahtmine lähiajal Taani kolida, andke teada, võin edastada hulga telefoninumbreid. Muig.
Aga vähemalt olen muidu edukam olnud. Hakkasin taas oma lõputöö peale mõtlema ja raamatuid lappama. Pealegi, peale lõputööst mingi kindlama pildi kujundamise, võimalike materjalide otsimise ja täpsema plaani kokku panemise, on mul Detsembri lõpuks vaja veel üks 15lk ja kaks 20lk esseed valmis saada. Senine progess selles valdkonnas? Üsna null. Ann kurtis ka sama asja - siin lihtsalt läheb aeg kogu aeg nii miljonile asjale, et enne kui tähelegi paned, on taas juba õhtu.
Kes ikka veel julgeb väita et tubli olen, saab tõe ja õigluse nimel minult kolaka. Ausõna.
Ja äkki ma siiski õpin veel transpordivahendites raamatuid lugema nii, et mul süda esimese viie minuti jooksul pahaks ei lähe. Oleks abiks. Mul läheb tublisti üle kahe tunni päevas lihtsalt bussi/rongi/metroo ootamisele/neis istumisele/nende vahetamisele ning see aeg on täiesti raisatud. Isegi bussipeatuste lugemine ja ümbruse uudistamine on igasuguse mõtte kaotanud.
Siin aga veel mõningaid pilte mis leidsin Dragørist. Tõesti ilus linnake minu meelest - lihtsalt siin elada ei ole kuigi praktiline.
