Fretless
Mul on mõnikord tunne, et ma olen mingi omadega sassis inimeste magnet. Täna kui koju tulin, siis Ira oli endast üsna väljas. Oli oma mehega rääkinud ja too oli teatanud, et tema arust on nende abielu läbi, ja et ta tahab omale hoopis naist kellega last saada. No edu talle sellega. Mina aga istusin üle tunni köögis ja kuulasin kuidas mees seda ja toda ja kolmandat ja neljandat asja valesti tegi ja kuidas üldse kogu meessugu peaks tugeval leegil kõige sügavamas põrguaugus põlema.. Eks näis kuidas tal tuju homme on. Täna tegelikult ta isegi üllatavalt rahulikult võttis asju tema kohta. Võibolla suurem emotsioonitulv alles homme kohale jõuab.
Samuti olen Nickiga tülis taas. Või noh, mitte tülis, vaid pigem ta mossitab mu peale taas. Ma pidin üleeile talle külla minema, sest tal peapõrutusega igav kodus olla, kuid mul läks raamatukogus arvatust kauem, ning kui helistasin ja küsisin et ega ta parem järgmine päev kokku saada ei tahaks, hakkas ta mossitama. Teatas mulle et kogu mu elu pöörleb ainult ümber raamatute, ja et see ei ole normaalne. Samuti teatas mulle et raamat, mis pole Andy McNabb´i kirjutatud, ei vääri lugemist, ning ta sellest põhimõttest uljalt kinni pidanud. Minul olid loomulikult sellest arusaamast enda arusaamad, ning need eriti tema omadega kokku ei sobinud. Selle tulemusena leppisime kokku, et tõenäoliselt on targem mõnda aega üldse mitte näha. Eks näis mis sellest saab. Hetkel ei suuda millegi peale mõelda. Tahaks end vaid voodisse lohistada, natuke aega mingit mõttetut seriaali läpakast vaadata ja siis uinuda.
Ostsin täna omale paar isevärvitavat jõulukuulikest poest. Võib-olla nokitsen natuke nende kallal hoopis. Värvimine enamasti aitab halva tuju ja imelike emotsioonidega võitlemisel.
Kiviuuringud
Oeh.. jälle pühapäeva öö. Või pigem esmaspäeva hommik juba. Väga veider päev täna. Tulin koju, mõtlesin et hakkan kooliasju lugema, kuid üks asi teise järel nikastas mind sellelt teemalt. Algul niisama vestlused sõpradega nädalavahetusest, siis Ira käis minuga mitu korda ühe või teise asja pärast rääkimas, siis palus mul oma mp3 mängijale uut muusikat panna (ta ise ei suuda seda ära õppida mingil põhjusel), siis Nick saatis mulle sõnumi teatega et ta on peapõrutusega haiglas ja ei suuda uinuda. Tuli välja, et ta oli jalkatreeningul kuidagi hoobi pähe saanud ning see nii tõsiseks osutunud, et haiglasse viidi kiirelt. Ta saatis mulle umbes tund aega sõnumeid haiglast - tundus, et tal polnud midagi paremat teha. Lõpuks jäi vist siiski magama. Mul siiski õigus vist, kui olen väitnud et sport on kurjast. Muig...
Öö lõpetuseks veetsin tükk aega üht oma tuttavat rahustades teemal miks ta tüdruk ei taha teda enam näha. Oli teine öelnud talle messengeris et "Sa ei peaks enam minust hoolima" ning siis MSN´ist end välja loginud ja ei vastanud telefonile ka mitte. Tema loomulikult tundis mingit kohutavat süütunnet, et nagunii midagi väga valesti tegi. See üsna kummaline kui absurdsetel ja valedel põhjustel võib inimestel tõeliselt rusuv süütunne tekkida. Lõpuks sain tema ka magama ja nüüd mõtlen mida edasi teha. Otsustasin, et sama hästi võin ka juba blogi kirjutada ja siis lihtsalt magama minna, sest lugemistuju küll kadunud ja varsti peab tõusma ka jälle. Homme PEAN end hommikul vara üles saama, et raamatukokku minna. Pean oma Loki raamatu läbi saama enne kui selle oma lugemisriiulilt tagastama pean. Üldse nii palju teha, kuid kogu aeg aeg nagu mingisse musta auku kaoks. Iga väikenegi tegevus võtab kohutavalt kaua aega. Päev võiks vähemalt kaks korda nii pikk olla, siis äkki isegi jõuaks midagi tehtud.
Mida nädalavahetusel tegin taas? Neljapäeval käisin õhtul söömas - kui Rune kuulis millise rahaga me Anniga ära elama peame, on ta omale kinnisideeks võtnud mind korralikult toita kui kokku saame. Muig. Mis mul iseenesest ikka selle vastu olla saaks. Kodus ma nagunii harva viitsin midagi korralikku süüa teha. Ann naeris, et ta peaks end ka kaasa smuugeldama.
Reedese õhtu veetsin Rune´iga animet vaadates ja hiljem Guildwarsi mängides. Temaga lahe ka ses mõttes, et saan oma väga vigast taani keelt harjutada. Tema räägib minuga inglise keeles, mina üritan taani keeles vastata. Talle teeb minu hääldus palju nalja. Ta üritas mind õpetada oma perekonnanime hääldama - see kostub umbes nagu hökkh ja peaks kulli tähendama. Kuid isegi peale pikka harjutamist ma ikka ei saanud päris seda hääldust kätte, millega ta rahul oleks olnud. Samas minu perekonnanimega oli ta vähemalt sama palju hädas. See, et mõni välismaalane suudaks õ tähe välja öelda, on lausa imepärane juhus.
Laupäevase õhtu olin Anni juures, jõime veini, niisama lobisesime ja mängisime Dungeon Quest lauamängu mille Rune´lt laenasin. Selle point oli oma tegelasega saada ta kodutornist aardekambrisse ja tagasi. Täitsa tore oli. Mina surin kogu aeg bottomless pitt´ides ja Ann suri kogu aeg kollidega kakeldes. Elusana aardekambrisse pääsesime küll, kuid tagasi me kordagi ei jõudnud. Rune on tubli. Ta saatis mulle laupäeva öösel oma üliõpilasomavalitssusõbra - blahblah asja (ma ei saanudki päris täpselt aru kes see oli, ega pidanud sellest aru saamist väga tähtsaks) peolt sms´i - mis teete?. Anni õhutusel ja veidi purjus olemise julgusest saatsin vastuseks - mängime poolpaljalt padjasõda, mis muud ikka. Selle asemel et midagi tüüpilist ja nõmedat öelda, nagu meessoost olendid tavaliselt sellistele vastustele reageerima kipuvad, lihtsalt saatis smiley ja muige. Nick näiteks suudab üsna igast asjast peenisenalja teha, see küll sõbralikult ja hea tahtega tehtud alati, kuid minu jaoks äärmiselt häiriv ometi. Kogu aeg on tal selline - mina olen isasem - tõestamisrefleks. Rune aga siiani hämmastavalt hästi käitunud - mitte et ma teda eriti kaua just teaks, kuid Nick suutis end minu silmis palju vähema ajaga maha teha selles suhtes. Aga noh, tundub et ta üldse üks neist ärritavalt tublidest inimestest, kes on mingites üliõpilasomavalitsustes, organiseerimisgruppides, teevad miljon kooliasja ja käivad tagatipuks tööl ka veel. Nädala sees ta iga päev enne seitset tõuseb ja südaööks juba messengeris head ööd öelnud. Tahaks ise ka nii tubli ja korralik olla. Aga olgu, aitab minu sõprade tagarääkimisest. See ei ole üldse asjassepuutuv hetkel.
Nüüd aga tagasi kodus. Naljakas on olla omaette oma toas kui mitu päeva järjest üsna stabiilselt irl inimestega suhelnud. Peaaegu et häiriv vaikus.
Lõpetan parem nüüd. Lisan veel vaid paar pilti. Erica viitsis peale pikki aeganõudvaid ponnistusi meie Ruuniekskursiooni pildid arvutisse tõmmata ja mulle saata.
Esimene ruunikivi.
Veel üks ruunikivi.
Ja näe, veel üks ruunikivi. Kolm neid seal põllul oli.
Siin kaljul asetsev suur laevakujuline kivikalm/mälestusmärk. Mingi tähtsa inimese jaoks tehtud - kuid kelle täpselt, seda ei teata.
Ikka sama suur kivilaev. Mina ka pildile jäänud. See habemega mees meie Nordic Mythology õpetaja. Tõeline elav viiking. Juba tema naer on selline, mis klassi rappuma paneb. Äärmiselt tore inimene - selline, kes absoluutselt iga asja kohta suudab mõne naljaka jutu rääkida ja absoluutselt iga teema suudab kõigi jaoks huvitavana esitada.
Ja ikka sama kivilaev. Siin saab kõige paremini aru kui suur see tegelikult on.
Siin väikesed laeva kujuliselt kividega kaunistatud kalmud.
Samast kohast millest eelminegi pilt.
Öö..
Masendav.. Enne kui tähelegi panin, olin jõudnud kolm tundi järjest Guildwarsi mängida. Aga noh, eile ma lugesin terve õhtu ja öö ja täna lugesin terve päeva, nii et midagi väga koledat sellest siiski ei ole. Loen oma müüdiraamatut Nordic Mythology loengu esseeks. Põhjamaade jumalad olid ikka väga "intelligentsed" tegelased. Pole ime siis, et taanlased nii kiiksuga on. Näiteks Thor´i jaoks kõikide asjade lahendus oli lihtsalt nad haamriga surnuks taguda. Vihastas ka täiesti jaburate asjade peale - näiteks ükskord ta äratas mingi kitse uuesti ellu, kuid keegi inimene oli jõudnud kitse jalaluu murda, ning seepeale maa mürises ja lubas kõik ära tappa. Lõpuks anti talle maha rahunemiseks kaks orja. Samuti seksisid nad kõigega millega vähegi said - loomadega, hiiglastega, üksteisega, vendade/õdedega. Seeläbi ka sünnitasid igasugu monstrumeid.
Ohjah. Homme peaksin raamatukokku minema ja siis kooli. Õhtul aga müüdid läbi lugema, sest neljapäeval vaja see raamat Ericale tagasi anda. Laenasin temalt, sest ise ei raatsinud osta. Elu on põnevpõnevpõnev...
Vähemalt nädalavahetus oli taas üsna lõbus. Reedel kohtusin kohvikus üsna randomiga ühe taanlasega kelle nimi on Rune. Minust natuke vanem poiss kes õpib Roskildes majandust. Hämmastavalt harv juhus kui mõne kohalikuga tuttavaks saab - enamasti nad kõnnivad võõramaalastest kui mingist nakkusallikast ringiga mööda. Tundus et ma lihtsalt jäin talle silma, ning tuli välja et meil tegelikult ka mitmeid ühiseid huvisi. Täiesti vahva taanlane tundus - mis veelgi üllatavam variant. Aga noh, küll temalgi mingi äärmiselt hulluksajav kiiks varsti ilmneb. Igatahes ta lubas mulle mõni päev näidata linnas parimaid fantasy raamatute poode ja kohvikuid. Eks näis. Laupäeval aga oli meil Anniga taas Põdra Pubi õhtu. Võtsime Erica ja ta poisi kaasa ja jõime häppi hour´il õllet ja vaatasime kohalikke lontruseid. Baaris näiteks üks blond tips istus ühe "kutiga". Too meessoost olend vaeseke nii üritas tibile meeldida, mis siis et üsna täis oli ja tõenäoliselt ka lauajala IQ´ga (seda ilmnes tema - vaata mind, ma nii Mees - käitumisest). Tibi aga lihtsalt tegi suitsu ja vaatas kõike muud kui meest. Samuti mingi teine tüüp lihtsalt istus meie lauda kui Ann ja Erica poiss vetsu läksid ja hakkas minuga rääkima. Küsis minult, et ega ma meest omale ei otsi ning teatas et tema otsib naisi. Ma vastasin seepeale et ei, aitähh. Ta üritas aga ikka rääkima jääda, kuid siis teatasime et lahkume selleks õhtuks ja soovisime talle edu naistega.
Oeh.. aga nüüd magama.. olen juba liiga hilja peale omadega jäänud.. homme peab vara tõusma..
Lisan lõppu Håkan Hellström`i laulu. Viimasel ajal mul mingi eriline rootsi/taani lauljate maania peale tulnud. Ja see laulja ka üsna meeldivaid mälestusi esile toob. Keskkoolis kuulasime teda üpris tihti. Samuti tal nii nunnult puberteetlikud laulud.
Kan du älska mig som luffaren älskar landsvägen?
Kan du älska mig som rumlaren älskar nattlivet?
Kan du älska mig som de unga älskar revolutionen?
Kan du älska mig som den ängslige älskar gryningen?
Kan du älska mig som studenten älskar att drömma?
Kan du älska mig som måsarna älskar takåsarna?
Jag vill att du älskar mig men jag vill att du lämnar mig med!
Jag vill att du älskar mig, men jag vill att du lämnar mig med
Jag vill att du älskar mig, men jag vill att du lämnar mig
Ja skulle du älska mig, som ett slagskepp som älskar lasten?
Kan du älska mig som raketen älskar explosionen?
Kan du älska mig som Huckleberry älskar floden?
Kan du älska mig som trottoaren älskar förloraren?
Och kunde du älska mig om jag föll i tusen bitar?
Och kan du älska mig så tjackpundarn älskar sin barndom?
Kan du älska mig som Teo Jensen älskar gitarren
Som en gammal vän?
Ja, som en gammal vän.
Som jorden älskar månen?
Som sjömannen älskar havet?
Som tågen älskar rälsen?
Och som fångar älskar flykten?
Som barnen älskar julen?
Som korten älskar turen?
Och som Romeo älskar Julia?
Och som jag älskar dig?
// Håkan Hellström - Precis som Romeo
... Kas armastad mind nagu maa armastab kuud
nagu meremees armastab merd
nagu rongid armastavad rööpaid
nagu vangid armastavad vabanemist
nagu lapsed armastavad Jõule
nagu kaardid armastavad õnne
nagu Romeo armastab Juliat
nagu mina armastan sind...
aww.. kas pole? :) - tervet asja ei viitsinud tõlkida siia. Kui on huvi, pöördu minu poole isiklikult.
Anni majaperenaise kass Robbie. Äärmiselt armas ja sõbralik ja vahva kiisu.
Üks peopilt.
Mingi teine peopilt.
Mu majaperenaise väike kuri kass Sitri.
Põdra pubi kus pidevalt käime.
Mõnikord on isegi üsna naljakas..
See nädalavahetus oli küll väga vahva. Veider, kuid vahva. Alustasime reedel. Nick kutsus mind glögi jooma, kuid kui kohale jõudsin, avastasin et olen ainus tüdruk 5 poisi seas, kes just kõik palka saanud ja tahtsid kõike muud kui glögi juua. Nojah, egas midagi. Mulle tehti üks ring teise järgi välja. Lõpuks olin omadega juba nii kapsas et tantsisin mingi tibiga diskot mingis klubi moodi asjanduses. Nendel oli kõigil väga lõbus. Nick teatas mulle et ei olnudki minus seda külge veel näinud. Ega mina ka seda külge endas eriti tihti ei näe, ega tahagi näha. Muig. Vahepeal aga üks ta sõpradest küsis minu telefoninumbrit, ning andis enda oma. Mina tol hetkel midagi sellest eriti ei mõelnud. Mingi hetk öösel ma tundsin et kui veel joon, siis mul kojuminek läheb liiga keeruliseks, seega ütlesin headööd ja läksin koju. Nick muretses mu veidi taaruva kõnnaku pärast, ning tuli minuga kaasa. Jäi minu sohvale magama, mina tõmbasin end oma voodisse kerra. Umbes tunni aja pärast tuli telefonikõne - kuule, ma olen taksos sinu poole teel. Viitsid alla mulle vastu tulla?. Peale hetkelist mõtlemist jõudis mulle kohale et see on too pubi tüüp. Äratasin Nicki üles ja ütlesin talle et tegelgu oma sõbraga kes kangesti siia kipub. Tegelikult aga ei olnudki vaja tegeleda. Ta astus minu tuppa, kukkus põrandale ja vajus sügavasse alkounne. Ainult aeg-ajalt lasi pika peeru ja norskas. See oli tema elus olemise tunnus. Hommikul haises mu tuba nagu mingi odav Kopli baar ja kõigil oli peavalu. Ira ainult itsitas ja küsis et kuidas mul seekord kaks meest endale haarata õnnestus.
Laupäeva õhtu kujunes Eesti-Türgi joomapeoks minu pool. Ann ja ta kaks sõbrannat Eestist võtsid ühe meie türklasest koolikaaslase ja ta sõbrad minu poole kaasa. Nemad võtsid omakorda kanget türgi alkot kaasa. Lõpptulemusena oli mul elutoas üheksa üsna purjus inimest kes laulsid, lällasid, kiljusid. Ira ei olnudki pahane. Pakkusime talle Vana Tallinnat, mille ta rõõmsalt vastu võttis, ning teatas et see tuletab talle ta noorust meelde. Pühapäeval olin ma üsna surnud omadega. Nick, kes tavaliselt iga paari päeva tagant mulle sõnumi saadab, ei vastanud mulle kuni tänaseni. Nüüd saatis lõpuks sõnumi et - Ive been drunk 4 days in a row, have not really been in a condition to talk. Imelik, et ta üldse töölegi sai niimoodi.
Nüüd aga panen end väljaminekuks riide, käin raamatukogus, siis üritan selle maja pesu pesemise süsteemist aru saada. Siin on mingi eraldi pesutuba kuhu tuleb end registreerida ja mingi spetsiaalse võtme saab ja tont teab mida veel.
Elu nagu Puhhil..
Hämmastav.. Jälle on sotsiaalset suhtlemist rohkem kui aega või viitsimist. Nüüd kui elan linnale ligemal, tulevad sõbrad külla tihemini, omamoodi isegi ööbimispunktiks muutunud - kui pubitiirult tulekul kojumineku isu ei ole, kandideeritakse minu sohvakohale.
Täna ütesin Anni pubiideest ära, sest lihtsalt ei olnud jaksu minna enam. Lihtsalt istusin kodus ja lugesin ja vaatasin Stargate´i. Homme nagunii külalised jälle ja võibolla ka ülehomme. Samas mul on kogu aeg tunne et kui ma kellegile ära ütlen kuhugi minemise suhtes, siis ma kuidagi aega kaotan. Omamoodi naljakas - tunda süümekaid vähese läbustamise pärast.
Hetkel igatsen oma Pride and Prejudice dvd järgi mis ikka veel Ruthi käes. See tuletab meelde ka selle, et pean Ruthile helistama ja ta külla kutsuma enne kui ta tagasi läheb. Oleks viisakas minust.
Bahh.. peaks magama minema.. kell juba lihtsalt liiga palju.. uni.. auuuuuu!!??!!..
Ja vahel päeva kõigist jamadest väsind,
Ma istun laua taga, kätel on pea.
Ja vaiksel valgusel mu tuppa nagu päeva sügis,
On valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea,
Hingel hakkab hea, Hingel hakkab hea...
Kui suurde sinisesse ruumi varun kõik mis küsind
Siis hinges rahu, tean, et midagi ei tea
Ei head ei kurja kahe hingetõmbe vahel
Sinna maailm lahedasti mahub./Metro Luminal - Hingel hakkab hea
ps. Eesti muusikat õhtustel Kopenhageni tänavatel kuulata on ülimõnus.
Temperamentsed inimesed
Jeerum. Selle venelannaga kisa on igapäevaelu kindel osa. Kui keegi teda välja vihastab, mida üsna tihti juhtub, kajavad ebatsensuursed väljendid üle kogu korteri. Täna ta hakkas oma doktoritööd kirjutama ja on viimased pool tundi veetnud arvuti peale karjudes. Mul juba peavalu sellest. Aga ikkagi, siin ometi parem kui vanamehe juures. Ira teeb mulle pidevalt pannkooke, vestleb elust ja raamatutest, pakub käekotte (reedel kui välja läksin oma musta mantli ja pruuni käekotiga, röögatas ta mu peale et - hull oled või?! pruun kott ja must mantel?!! näe, vaata mu kotikogu, vali omale mõni must kott välja) ja üldse hästi hoolitsev ja sõbralik. Lihtsalt selle karjumisega tuleb kuidagi harjuda.
Muud ei olegi midagi. Pühapäeval käisin sõpradega pubis, eilse ja tänase kodus olnud ja lihtsalt raamatuid lugenud. Natuke midagi isegi edeneb.
Mu unenäod ka väga imelikeks muutunud. Nägin täna öösel midagi Quantum Leap´i taolist unes. Uppusin mingil laevareisil ja siis hakkasin teiste inimeste kehades ärkama. Ei olnud õudukas iseenesest, kuid meeldiv unenägu ka mitte. Tahan toredaid unenägusi.. nuuks..
Tere tali
Jube kui külm siin on. Enamiku eilsest päevast veetsin lihtsalt lõdisedes. Tark nagu ma olen, ma muidugi ei võtnud eriti palju sooje asju kaasa - isegi kindad jäid koju. Täna toppisin saabastesse sukkadele sokid otsa, oma nahkmantli alla kaks kampsunit ja kõige tipuks mässisin näo silmini salli. Nii ei olnudki kõige hullem olla, kuid soe ikkagi ei olnud. Iseenesest ei olegi väga külm kui temperatuuri vaadata, kuid see tuul on lihtsalt jube - selline, mis võtab absoluutselt kõigest läbi, teeb silmad märjaks, põsed valutama ja tekitab minus tahtmist mõlemasse taskusse telliskivi panna. Isegi toas on kogu aeg külm, sest maja veel ei köeta. Ainus, mida teha tahan, on oma soojas tekis istuda ja teed juua. Ira soovitas mulle üht second-hand poodi läheduses kus pidi palju korralikke sooje karvaseid veste ja kampsuneid olema imeodava hinnaga. Võibolla homme isegi lähen vaatama. Ei viitsi rohkem külmetada.
Täna käisin ka lõpuks kohalikus kommuunikeskuses end registreerimas. Imelik, et kommuunikeskused asuvad alati täiesti pärapõrgus. Dragori oma asus keset põldu, see aga läbi pargi ja x käänakut tehes. Isegi ühte bussi ligidusse ei lähe. Nüüd vähemalt ametlikult elan siin. Ja positiivse asjana avastasin enda jaoks ka veel kohutavalt armsa pargi kus edaspidi kindlasti jalutamas hakkan käima. Seal pargis ka mingi lossi moodi ehitis oli, mil mingil kummalisel põhjusel Taani lipu kõrval ka Eesti lipp lehvis.
Eile õhtul aga käis Ann mul külas. Irale hakkas ta väga meeldima, mõlemad sellised elava iseloomuga. Tegime süüa, niisama lobisesime ja vaatasime Valmont´i ja The Big Lebowski´t. Miks mina selliseid luulusi ei näe nagu Lebowski nägi? Elu oleks palju põnevam. Sain Annilt ka Eriti Kurva Muusika Ansambel´i plaadi ja nüüd kuulangi seda. Tee, hea muusika, soe tekk - mida veel tahta? Ja vahelduse mõttes omaette olla on ka mõnus. Viimati sain ühe õhtu üksi oma toas veeta esmaspäeval vist ja enne seda... ammu.
Oma tantsu ma üksinda keerutan kivisel rannal,
vihmast libe ja kividel sügise tuleku eel.
mis mind küll siia nii tihti siis ikka veel kannab?
kas ehk need kes siit läinud ja praegu on kusagil teel?
nende vankreile järele saadavad nimetuid viise
ükskõiksete kujude tõbine pasunakoor,
kes mängivad matusteil pargis, kui läinud siit narrid,
kuusepärgade lõhna on juures ju igal te lool.
aina keerleb vaid karussell üksinda kivisel rannal,
oma lippude lehvides, kedagi kutsudes veel
oma viimse kui sendi ma temale selle eest annan,
et tunda koos nendega olevat kusagil teel.
nad lähevad veel...
olla koos teel...
nad lähevad veel...
olla koos teel...// Eriti Kurva Muusika Ansambel - Karussell kivisel rannal.
----
Ehh.. Nick helistas mulle natuke aega tagasi ja hoiatas et me täna Anniga linnapeale ei läheks. FC Copenhagen pidi mängima Manchester United´iga ja kogu linn pidi olema täis hullunud jalkafänne. Veider. Vähemalt ilm on piisavalt külm et nad enamiku lällamisest pubidest teeks - esimene lumi sadas lausa päeval maha.
Peksab vihm, sügiskuu
Käisin täna esimest korda elus tacosi söömas - ei ole päris minu teema. St. tõenäoliselt rohkem ei taha, kui just väga näljane ei ole. Nachod on head, kuid vähemalt see taco mulle küll mingit muljet ei jätnud.
Täna oli üldse tore päev. Veetsime Ruthiga neli tundi Fieldsi kaubanduskeskuses ja vaatasime ilusaid asju ning lõpetasime oma rännaku jäätisekohvikus. Siin kui ostad lahtise jäätise tuutu, said peale veel ka vahukoort, maasikavahtu, moosi ja shokolaadipulgad. Kahe kuuliga jäätisetuutu rahuldab vähemalt kolme päeva magusavajaduse. Jään sellist jäätist Tallinnas olles kindlasti taga igatsema. Ruth otsustas aga et vallandamine oli viimane piisk ta kannatuste karikasse ja novembri algul läheb tagasi Inglismaale. Kurb. Kui me just soorollidest ja suhetest ei räägi, saame tegelikult hämmastavalt hästi läbi. Oeh. Uni on juba jälle. Ma ei mäleta mil ma viimati oleks saanud oma und täis magada. Loodetavasti õnnestub mul see homme - esimene loeng algab alles kell neli. Pärast aga Ann tuleb mulle külla. Teeme oma iganädalase korraliku pidusöögi seekord kolmapäeval.
Ahjah. Mul on Iraga rääkimisest veel üks imelik kiiks tekkinud. Ma vastan igale asjale "da". Nagu näiteks täna kui tahtsin liftiga alla minna ja üks naine minult Taani keeles küsis kas lähen esimesele korrusele, vastasin ma loomulikult "da". Samuti ühe teise naise küsimusele bussis et kas ma väljun järgmises peatuses vastasin samuti "da". Huvitav, kas ma homme Annile ka "da" ütlen. Muig. Mul on vist aju täiesti lühises omadega.
