Nagu Paris Sugis Juba
Oeh.. Masendavad ilmad.. Vihm, tuul, vihm, tuul, vihm..
Mul onnestunud juba nohu saada, ning sellest tulenevalt ka metsik peavalu. Eks tana uritan oma toimetused linnas ara teha ja siis paar paeva lihtsalt kodus istuda, raamatuid lugeda ja uritada natuke inimlikumaks oma enesetunnet saada.
Ei teagi mida rohkem hetkel kirjutada. Eriti ei viitsi ka. Kuid siin moned pildid mis eelmise ja ule-eelmise nadala jooksul tehtud.
Need on need inimesed, kellega koos esimesed kolm nadalat Taani keelt oppisin. Ja selline meie ulikool - valja arvatud see kitsega pilt. See vabaohu muuseumist.
Kulm, Nalg ja Vasimus
Homme on esimene eksam. Eks nais kuidas see laheb. Tana tunnis veel kordasime grammatikat. Meil umbes veerand grupist juba seetottu eksamile ei paase et ule 80% tundidest puudusid, ja vahemalt neli inimest veel usna 90% kindlusega labi kukuvad, sest nad ei suuda ikka veel koige lihtsamaidki asju oelda. Tana naiteks opetaja kusis uhelt tudrukult et "kas su vanavanemad on elus" , mille peale too tudruk kusis opetajalt inglise keeles et kas opetaja kusis temalt "kas sa autoga oskad soita".
Ma usun et ma saan eksamiga ilusti hakkama, kuid eks nais - alati voib ullatusi tulla.
Tegin omale ka Danske Bank kaardi. Siis ei pea kogu aeg suuri summasi sularaha kaasas kandma. Kandsin oma raha uuele kaardile ule, kuid see nii mitu paeva aega votab. Hetkel mul veel vaid 50 senti raha jargi. Eile viisin pudelid ara - sain selle eest leiba ja makarone osta. Nii see vist ongi - kui oled rikas, ostad mineraalvett ja ollet, kui oled vaene taas, viid pudelid ara.
Nuud aga kodu poole taas. Natuke pean siiski homseks oppima. Ja seal ei ole ka nii neetult kulm kui siin koolis.
Uhised Mured Uhendavad
Tana on tapselt selline paev kus ma lihtsalt tahaks silmad kinni panna, shokolaadikooki suua ja unustada ara et kusagil eksisteerib midagi muud peale tee ja koogi.
Nagu Agu Sihvka seda tegi, tuleb alustada algusest. Uks mu probleemidest sai alguse laupaeval, voi pigem kull juba jupp aega varem, kuid sai taiesti uued mootmed laupaeval.
Nimelt see vanamees kellega uhes majas elan, on ikka tosiselt veider kuju. Kui ta on vetsus, ei sulge ta enda jarel ust, vaid haalitseb seal julgelt minu ja mu majakaaslase kuuldes. Oosel tal telekas uurgab toas - oleme talle pidevalt oelnud et ta haale maha keeraks, kuid ta suudab seda vaid uhe oo meeles pidada ja jargmine oo taas telekas uurgab. Samuti on tal harjumuseks mooda maja ringi liikuda maardunud aluspesus. Elasime uhe asja ule, pigistasime silma teise asja suhtes kinni, laupaeval aga igatahes sai minu ja mu majakaaslase moot tais - ta otsustas taiesti paljalt kooki tulla.
Mida teha sellise asja suhtes uldse?. Kas pole veider oelda inimesele et - vabandust, kuid kas te voiks palun riideid kanda?. Igatahes minu narviriismed utlesid selle peale loplikult ules ja ma otsin nuud aktiivselt omale uut elupaika. Ma pean sealt ara saama, PEAN. Kui ma pean veel oosel ta ahkimist ja peeretamist tualettruumist kuulma, siis.. ma ei teagi.. midagi hasti koledat igatahes..
Samas kui asjade positiivset poolt vaadata, siis sellest juhtumist vahemalt niipalju kasu, et me veetsime majakaaslasega terve ulejaanud paeva sobralikult koos uksteist lohutades ja oma probleemide ule naerdes. Samuti narvide kosutuseks kupsetasime majakaaslasega ohtul shokolaadikoogi ja laksime naabrimehele kulla, kes hasti lahe noor arhitekt ja samuti selle lolli vanamehe ule tihti irvitab.
Oeh. Eks nais mis sellest saab. Igatahes paberimajandus saab tore olema juhul kui peaksin saama kolida, sest peaksin siis end umber vormistama teise elukohta ja see taas usna suure toenaosusega piibli paksuse virna erinevate vormide taitmist tahendab. Tore, kas pole?
Aga siin moned pildid mis lopuks malupulgale viitsisin tosta ja kooli tassida.
Selline naeb see kohake valja kus hetkel elan..
See on minu tanav.
Pilt kohalikult linnakesest.
Kohalik rannaloik.
Nagu Korralik Ulioplane Kunagi..
Eile oli mul esimene toeline Kopenhageni pubiohtu. Kaisin sopradega linnas olu joomas ja pargis mingit tasuta kontsert-valgusshoud vaatamas. Monus soe ohtu oli linnas ringi uitamiseks. Pubi kus kaisime oli kull uks koige jubedamaid kus ma iial olnud olen - suitsune, poolpime ja igal pool oli graffitit (see pidigi vist selline ruumikujundus olema) - kuid olu oli aarmiselt odav seal ja sellest tulenevalt oli pubi puupusti noori purjus inimesi tais.
Tana kutsuti mind mingisse klubisse. Kuigi ma ei ole klubiinimene, voibolla ma isegi lahen. Kodus istuda ei ole ka toredam. Ja vahemalt sobrad on kaasas kes on taitsa vahvad inimesed.
Sain ka oma kondanikuregistrinumbri katte tana. Nada parast peaks selle kaardil katte saama. Elu laheb jupp maad lihtsamaks ja odavamaks nuud. Kui seda numbrit sul siin ei ole, siis absoluutselt koiki asju tehakse poole kauem ja poole kallimalt, kui uldse.
The Unbelievers Shall Perish
Mul laheb majanaabriga aina huvitamaks. Tana hommikul oli meil "sobralik" vestlus teemal - kas tanapaeva uhiskond ahistab hirmkolejubedalt naisi ja kas soorollid on uhiskonna poolt peale surutud motetus, voi on selles ka siiski iva. Tema igatahes tunneb mulle kaasa et mina olen ohver ja hoolitsen liiga palju oma valimuse ja riiete eest. Edu talle. Tema jalgadelt voiks kull villa koguda, ning kui ta peaks suutma kaia kingadega, siis ma soon kuu aega ainult tomateid. Igatahes meie vestlus loppes sellega et ta turtsatas irooniliselt kooli ukse ees mulle "Im glad you think so" ja marssis minema. Voibolla peaks omale pentagrammi hankima, lihtsalt et talle rohkem narvidele kaia. Ja hommikuti kauem tualettruumis peegli ees juukseid kammima. Voi t-sark kirjaga - for every animal you dont eat, I´ll eat three. Vaatan, kas saan ta hulluks ajada enne kui August lopeb voi mitte. Muig.
Siin uldse massiliselt vegan`e. Minu taani keele grupis naiteks uks. Uks poiss kui seda kuulis kusis opetajalt kova haalega ule klassi kuidas on - ma tahan vaalajahile minna - taani keeles. Vaene tudruk oli nii solvunud selle peale, koik teised naersid. Ma toesti ei saa sellistest aarmustest aru. Milleks rikkuda oma tervist?
Ahjaa. Mu majanaaber suutnud minus ka Alanis Morrisette viha tekitada. Enne mulle meeldis see lauljanna, nuud, peale iga neetud paev tema laulude kuulamist, on mul usna monus iiveldus juba. Nagu uks mu sober soovitas, on viimane aeg seletada talle kuidas Alanise lauludes on palju lahedaid satanismile vihjavaid metafoore.
Ja mis puudutab filme, siis paar ohtut tagasi motlesime et laenutame koos mingi filmi. Peale poolt tundi arutamist leidsime et me ei suuda leida uhtki filmi mida me molemad oleksime nous vaatama.
Aga tegelikult peaks ma temale siiski pigem kaasa tundma. Tema valimuse ja motteviisiga ei saa tal elus kerge olema. Voi vahemalt jaab ta vaga paljustki toredast ilma.
The Retarded Corner
Oeh.. Kaisin tana elamisluba ajamas. Kui Eestis Taani saatkonnas raagiti mulle et mul vaja x dokumenti taita ja mingeid pangatoendeid tuua, siis siin anti mulle lihtsalt 2 lehte taita tavaliste isikuandmetega, kusiti passi ja kirja kohalikult ulikoolilt ja oligi koik. Juhul kui ma toesti nii lihtsalt saan elamisloa, siis mul aarmiselt hea meel et ma ei hakanud Tallinnas end pooleks muretsema selle parast, vaid otsustasin Taanis asju ajama hakata. Veider.
Teine veider asi on see, et jargmine neljapaev juba mul esimene taani keele eksam. Mida ma siiani oskan oelda?.. "Hvor kommer du fra?" ja "Jeg skal have ett stykk chokoladekage". Tubli mina. Samas ma isegi osav. Pool meie klassist ei suuda isegi selliseid lauseid veel kokku panna. Nad naersid et nad on meie "retarded corner". Samas kui sul emakeeleks inglise keel ja sa iialgi uhtki teist keelt oppinud ei ole, siis taani keel on loomulikult aarmiselt raske.
Ja see vanamees ajab mind hulluks. Nuud kurtis selle ule, et ma tema arust hoian kulmkapi ust liiga kaua lahti kui motlen mida suua/suua teha. Samuti hommikul arkasin taas selle peale ules, kuidas ta tualettruumis ohkis. Ma toesti ei tea ega taha ka teada mis ta seal teeb. Ja ma ei saa tosiselt aru miks ta ei voiks ust kinni panna enda jarel et ma ei peaks kuulma tema haalitsusi.
Uritan homme paar uut pilti lisada siia. Kaisin puhapaeval umbruskonnas pildistamas. Tervelt tund aega ei sadanud vihma ja ma kaisin rattaga rannas ja kohalikus poes.
Bussijuhid vol. 2
Veelkord kummardis Taani bussijuhtidele. Kondisin uhe tudrukuga tanaval raamatukogu poole kui liinibuss mu korval seisma jai ja bussijuht kusis ega ta meid natuke maad edasi viia ei saa. Eestis sellist asja iialgi ei juhtuks.
Aga sajab siin juba teist paeva jarjest. Jube. See ei ole tavaline vihm, vaid selline toeliselt paks hall sudune vihm. Usna masendav ilm.
Inimesed on koikjal uhesugused
Tana on mul olnud nii halb paev, et ma parem ei mainigi seda. Aga siin moned pildid mu elamisest keda huvitama peaks.
Kuninglik Uhistransport
Avastasin just probleemi. Kui ma olen raamatukogus, siis ma tapitahti ei saa, nii et tapitahti ei saa ka olema. vahemalt hetkel mitte. Raamatukogus isegi XP taani keeles. Mitte midagi ei saa aru mis oeldakse voi mis kusagil on. Aga vahemalt interneti leidsin ules.
Igatahes olen kohal siin. Veider. Koik on vaga veider. Inimesed on kummalised, keel on kummaline, kaitumine on kummaline, susteemid on kummalised. Kasvoi uhistransport millega hommikul tutvusin. Linn on jagatud tsoonideks, ning pileti hind soltub sellest kui mitmes tsoonis sellega soita tahad. Mina aga et kooli ja koju minna, pean labima kolme tsooni. Mu pileti hinnaks on 420 dk mis on minu meelest kull puhas roovimine paise paeva ajal. Aga noh, rattaga ka ei viitsiks vandata. Samuti bussiga ei saa punktist A punkti B otse soita, vaid tuleb vahepeal maha minna, sest uks tsoon loppeb ja teine algab ja tsoonist otse teise tsooni mu buss ei soida. Ka mu kodu on imelik. Seal oleks nagu aeg umbes 15 aastat tagasi seisma jaanud. Kogu sisustus lohnab kopituse ja ammuste paremate paevade jarele. Aga koige hullem ei ole - mu toas on televiisor (naitab tervelt kolme Taanikeelset kanalit) ja ise votsin lapaka kaasa. Kassetimangija on ka, muig, mu majanaaber kuulab sellega Shakirat. Majanaaber on ka kummaline. Inglise tudruk kes on sellise elava sportliku hingega, valja arvatud siis kui tubakat tombab. Ja seda ta teeb usna tihti. Tombab suitsu ja kuulab Shakirat ja Tatood. Voi vahemalt tanase paeva suhtes mul selline mulje tekkinud. Toas mul ka aeg-ajalt mingi kummaline ilma passwordita wifi levib, kuid see vaga kaootiliselt ilmneb. Umbes et viis minutit on, siis jalle ei ole, siis jalle on, siis jalle ei ole. Ei teagi kuskohast see tapselt tuleb voi kelle oma see on. Maja peremees aga selline tavaline pensionar tundub. Nagin teda vaid 20 minutit kui hommikul pakid ara panin ja votme votsin. Aga ihne tundub ta kull. Voi siis lihtsalt aarmiselt laisk. Eks see veel selgub. Aga nuud mu aeg hakkab raamatukogus vaikselt tais tiksuma. Tund aega saab jarjest olla. Tegin oma vana lambi seebikaga paar pilti ka oma toast. Akki kui satun monele jarjekordsele wifilainele oma toas, siis saan ka need ules panna. Kui ei, siis akki jargmine kord. Nuud aga tagasi koju vaikselt.
The Painkiller
Oeh.. Seoses eilse õhtuga on mind terve päev kummitanud Fun Lovin`Criminals`i Scooby Snacks laul - "Running around robbing banks all wacked off of Scooby Snacks". See on just seda tüüpi laul mis võiks kummitama hakata. Eriti kui oled seda eelnevalt tiba ebakaines olekus ümisenud. Aga vähemalt oli eilne õhtu väga meeldiv, mida aga üldse tänase õhtu kohta öelda ei saa. Nii väga tahaks aega 24h tagasi pöörata. Või hoopis seisma panna.
Mul terve päeva stabiilne peavalu olnud, millele lisandus õhtul veel kõhuvalu. Tõenäoliselt muretsemisest. Ma ei tea kas olen hirmul, kurb, rõõmus või mida ma üldse peaksingi olema. Vanaema helistas mulle ja rääkis pool tundi sellest kuidas ta teab kui mures ma olen ja kui hirmus see kõik on ja kuidas igasuguseid koledaid asju võib juhtuda. Kui ma enne temaga rääkimist olin veel üsna optimistlikus tujus, siis tema suutis küll minust viimasegi elevuseraasu peletada. Ma tean et ta ei teinud seda meelega, lihtsalt ta vist ei suuda midagi muud teha kui muretseda. Või vähemalt ma ei mäleta mil ta viimati oleks rääkinud millestki muust, kui sellest kui halvasti kõik on, kui kole kõik on ja kuidas iga hetk võib saabuda pikk ja piinarikas surm. Optimism ei ole temale.
Aga kohvrid on nüüd ära viidud ja kõik asjad koos. Ainult mu rüperaal veel vajab pakkimist ja siis on uneaeg. Pean umbes pool viis hommikul ärkama et 6.40 lennukile jõuda.
M nagu Mumps
----------------
Kuna mitu inimest arvas et blogi oleks "popp ja noortepärane" ja kuna mulle endale üldiselt kirjutada meeldib, alustasingi nüüd sellega. Esiteks vabandan kohe kirjavigade ja stiilivigade ja tont-teab-mis-vigade pärast veel, sest mul neid kohe kindlasti rohkelt siin. Kirjutan kiirelt ja lihtsalt seda mis hetkel pähe tuleb, nii et ei vastuta kvaliteedi eest. Aga kui sa ilma eriliste nõudmisteta vaid minu tegemistest lugeda tahad, siis peaks see loodetavasti sobima küll.
-----------------
Oeh.. Ainult kaks päeva ongi veel lennuni jäänud.. Kuidagi raske on end selle mõttega kohandada. Isegi kohvreid vaadates ei tundu minek veel reaalne. Tunnen et mul ikka veel aega enam kui piisavalt, kuigi tegelikult üldse ei ole. Üritan vaikselt pakkida ja asju kokku otsida, kuid kõik väga aeglaselt liigub. Ainus mis täna näiteks tegin, oli et käisin sõnaraamatut otsimas - mida ma peale viit raamatupoodi ikka ei suutnud leida. Ainus mis üldse kusagil oli, oli mingi kummaline fraasiraamat. Õhuke raamat mis sisaldab selliseid sõnu nagu mumps, kopsupõletik ja marineeritud valge heeringas.
Nagu sellisele raamatule kohane, midagi eriti mõistlikku seal ei tundunud olevat. Samas see oli äärmiselt odav, naljakas ja lihtsalt lahedalt veider, nii et igaks juhuks hankisin. Kui muud otstarvet ei ole, siis vähemalt naerda saab. Nüüd enamiku õhtust olengi seda sirvinud ja oma mobiiltelefonile uut tausta teinud.
Tüüpiline käitumine minu puhul - miks teha midagi mõistlikku, kui saab tegeleda ka täiesti tarbetute asjadega. Aga nüüd magama. Homme peaks siiski midagi asjalikku ka tegema.
